Ecuadori Majahoidjad

/Jassu kirjutab/

 

Otsustasime puhkuse ajal ka veidi puhata. Kes on pikemalt reisides “puhanud” teab, et puhkus võib olla ka samaaegselt väsitav. Pealegi on kohe jõulud tulemas ja aastavahetus.

Seda enam, et viimased 2 aastat oleme Leegiga jõulud ja aastavahetuse võtnud vastu reisil olles. 2015 võtsime jõulud ja aastavahetuse vastu telkides Uus-Meremaal. Eelmise aasta jõulud ja aastavahetuse võtsime aga vastu Vietnami hotellides. Sel aastal aga tahaks ikka jõulupraadi süüa ning seda viisaka laua taga vintsutades. Selleks on vaja midagi kodusarnast.

Sebisime omale 2 nädalaks maja (eriti täname Ulvit!), sest ka majaperenaine tahab majast puhata. Ja lemmikloomadest. Meie ainsaks kohustuseks on hoolitseda 2 looma eest. Lucky on 3-aastane aktiivsem pudelihari, – no selline koerasarnane hari. Teine on täitsa koeramoodi tegelane ehk rahuliku iseloomuga 13-aastane Daisy. Euroopa standardi ja rohkemagi (55″ telku, Netflix, Amazon Echo jne) järgi sisustatud maja asub privaatses kohas keset Equadori loodust, Cuenca nimelise linna lähistel, ca 2800m kõrgusel mägedes. Meie kasutada on ka perenaise auto – Kia Sportage.

Lubasime omaltpoolt, et me ei hakka majas Üksinda Kodus 6-dat osa filmima ja ei tee ka Die Hard-ile  järge. Ehk et käitume igati heaperemehelikult (-naiselikult) 🙂

 

Nüüd aga sellest, kuidas me siia saabusime.

Loja on Peruu poolt tulles esimene suurem ca 180 000 elanikuga armas linn Ecuadoris. Miskipärast ei oska kohalikud linna nime õigesti kirjutada. Kirjapilt väidab nimeks Loja, aga kõik hääldavad Ljooha -noh, nagu mingi vene talupoja Leonidi hellitusnimi… 🙂

 

 

Peale kuivi ja inimtühje eristruktuuriga kivimaastikke oli meeldiv üllatus leida Loja näol täiesti euroopalik roheline linnake.

 

 

Linn on tükk maad puhtam kui keskmine LA linn.

 

Siin on ilusad rohealad, pargid ja esimest korda nägime ka korralikke poode. Korralikud selles mõttes, et siin on nagu mujalgi Ladina-Ameerikas palju “Mercado-sid” ehk euroopalikke kauplusi. Siiani tähendas “Mercado” lihtsalt suuremat Sepa Turgu ehk hunnik väikseid putkasid suuremas keskuses koos.

 

Nüüd nägime suuremaid eraldiseisvaid poode ja kaubavalikus paljud Euroopa ja muu maailma kaubamärke kandvad asjad. Inimesed tänavatel kannavad hoopis teismoodi riideid, no nagu meie Euroopas, s.t. oluliselt rohkem tänapäevalikke moodsaid riidehilpe.

 

Hinnad. Ecuadoris kehtib USD ning ei tea kas seotus Ameerika dollariga on põhjustanud siinse jõukuse, aga inimeste elujärg on silmnähtavalt palju parem. Kahjuks kajastub see ka üldises hinnatasemes.

 

Saabusime Lojasse õhtul hilja, olles koos väikse vahepeatusega Põhja-Peruus, Piuras sõitnud viimase kahe päevaga pea terve ööpäeva (16h + 9h) bussis. Seda kõike siis sellepärast, et pidime õigeks päevaks jõudma oma ülalkirjeldatud majakest valvama. Seesama reisi alguses juba kokkulepitud majavalve tingis ka meie liigse kiirustamise ühe vaatamisväärsuse juurest teiste juurde, aga teadsime juba ette, et varsti saame pikema puhkuse.

 

Lojas ei olnud meil hotell ette broneeritud. Seega jalutasime läbi 2 kohe bussijaama lähedal asuvat hotelli. Esimeses maksis öö kolmele 36 USD, mis tundus veidi kallis. See-eest juba teises hotellis saime 30 USD eest kõige kõrgemal korrusel asuva ilusa terassivaatega väikse toa, kus oli privaatdušš ja wc. booking.com-is olid Loja linna majutused kolmele alates 30 eurost, seega tundsime 30 USD üle head meelt:).

Hommikul läksime linna uudistama. Esimese asjana tankisime end mereandide supiga. Supi kiituseks tuleb öelda, et liha hulk supis oli muljetavaldav, samas hind 4 USD per ports…

 

 

 

Tänavatel on palju pesupesemisteenust pakkuvaid kohti. Leidsime ka ühe ilmselt vaesematele kohalikele mõeldud pesuköögi, kus sai ise käsitsi pesu pesta:

 

 

Ühes tänavas oli palju lemmikloomadele mõeldud toite ja mitmes kohas müüüdi lisaks loomasöödale ka puuris olevaid kanatibusid:

 

 

Kui tahate Leegi tähelepanu, siis võtke eksootilised puuviljad ja tulge tänava äärde neid müüma – Leegi tähelepanu on garanteeritud 🙂

 

Loja kesklinnas on hetkel ette võetud suuremad ja kapitaalsemad tänavate remondid. Sajad töömehed tegid usinasti nii torutöid kui kaevamisi ja plaatismistöid. Ka öösel kaevasid ekskavaatorid tänavaid uute vee- ja gaasitorude paigaldamiseks lahti, mis hommikuks taas kuidagi sõidetavaks muudeti. Muljetavaldav kogus töid korrga ette võetud!

 

 

 

Külastasime ühte kohalikku kirikut. Kirik nagu kirik ikka, aga nutmine oli selles konkreetses kohas keelatud:

 

 

 

Leegi katsus siis vaiksemalt võtta:

 

 

Ühes teises kirikus oli keset kirikusaali püsti pandud ühe kunstiku poolt loodud suurem ja mastaapsem makett, mis kujutas elu Jeesus Kristuse sünni ajal. Installatsiooni juures oli ka muusika ja muud maahelid, lasti tehisudu. Seal vaheldusid ka ööd ja päeva illustreerivad värvid.

 

 

 

Nii Boliivias kui ka Ecuadori naaberiigis Peruus nägime neid samu maa-elu näitavaid stseene päriseluna veel alles loetud nädalad tagasi. Imelik, et rikkama riigi elanikud peavad maketile tehtud kujukeste järgi oma juuri meenutama. Maketil oli kujutatud tavalist külaelu, kus inimesed teevad oma igapäevatöid, lapsed kiiguvad päriskiigul – ei mingit telekat ega nutiseadme lappamist… Päriselu vaadatud, lähevad näituse külastajad tagasi oma tavamaailma, moekasse riidepoodi või kohvikusse….

 

 

Kesklinnas tungisid meie ninna imelised kohviaroomid ja usaldades nina kõndisime lõhnaallika suunas. Võtsime 3 kohvi ja mõtlesime, kas see on meie teine või kolmas PÄRIS kohvi LA-s veedetud aja jooksul.

Ulvi võttis klassikalise Americana ehk must kangem kohvi. Mina sain ammuoodatud piimakohvi ja Leegi, kes alati üritab teistest erineda, võttis külma jääkohvi. Kohvi kõrvale kaks šokolaadikooki, mis olid ka täitsa OK, aga ei võistle maitselamuse mõttes Tartus, Karlova linnaosas asuva väikse armsa Anna Edasi nimelise perekohvikus pakutavaga.

 

 

Nimelt oli eelnevates riikides kõige populaarsem lahustuv kohvi ja isegi veidi peenemas kohvikus pakuti päris kohvi asemel ikka sedasama lahustuvat… Mina joon kohvi reeglina ainult piima ja suhkruga. Kuna aga eelnevates riikides pakuti vaid musta lahustuvat kohvi suhkruga, siis ei joonud ma seal kohvi enam üldse.

 

15 erinevat kohvi ehk kohviku seinal oli ka väike spikker 🙂

 

Kirjutasime ka linna infopunktis olevasse külalisteraamatusse paar lihtsat, aga arusaadavat rida:

 

 

Tänaval müüdi ülisuuri oakaunu, mis tegelikult muidugi polnud üldse oad. Tegemist oli guaba (vahel nimeks ka guava) nimelise viljaga, hirmus tervislik jne. Sees olevad viljad on söödavad.

 

 

Samas ega sealt suurt süüa saa, sest millimeeter-paar paksu viljaliha all on kohe suur tumepruun seeme, mis süüa ei kõlba, aga maitseelamus ikka on täitsa OK. Lubasime endile, et kui Ecuadori kodukeses sisse seame, hakkame tükkmaad tervislikumalt toituma, siis ehk suudab organismus ükskord Eestisse tagasi jõudes kevadeni tervelt vastu pidada.

 

Alljärgnevad 2 pilti pühendatud taas Tiiale, Leegi arvas puuks hibiskuse, aga ta palub eksimise korral kergeimat võimalikku karistust. 🙂

 

 

 

DeWalt on USA-s levinud ja usaldusväärne tööriistatootja, mida hindavad vaatluste järgi ka Norra ja mõned Eesti proffessionaalsed töömehed. Pilt tehtud lihtsalt hindade võrdluseks, kes tahab võib Eesti hindu kõrvale guugeldada:

 

 

Kas keegi veel mäletab Nõukaaja lõppedes meie tänavapildis sellist väikest, aga pommikindlat (kahjuks mitte roostekindlat) sõiduautot nimega Datsun 100? Teie mäletate, aga mina nägin praegu:

 

 

Pärast kõhutäit arvasime, et võiks hotelli minna ja veidi oma kroonilist unevõlga kustutada. Me Leegiga tegime väikse une – tund kummalegi silmale. Ulvi kirjutas nagu ikka samal ajal blogi. Õhtul käisime söömas. Seekord siis grillkana koos friikatega – ei midagi erilist ja hind taaskord LA keskmisest kõrgem ehk 2,5 USD:

 

 

Imelik on see, et kui tahta maksta vähegi suurema rahaga, siis raputatakse nõutult pead või joostakse pikemaks ajaks kuskile raha vahetama. Ok, praegu saime aru, et 100-ne rahatäht on suur, aga me olime juba eelnevalt kogenud, et suur rahatäht on nuhtluseks. Oletasime valesti, et juba päev otsa lahti olnud suuremas söögikohas on ka väiksemat raha laekunud:

 

 

Õhtuvalguses Loja linn on eriti ilus:

 

Leia pildilt Leegi ja Ulvi 🙂

 

 

 

 

 

Kui päeval arvasime, et saime norm hinnaga head kohvi siis enne kontserti siia spets kohvipoodi sisse astudes saime aru, et eksisime!

Esiteks olid siin hinnad palju odavamad ja kohvi palju, palju parem!

 

 

Selles kohvipoes olla kunagi ka üks kuulus ja tunnustatud kohvispetsialist käinud ja pakutava heaks kiitnud. Peale selle presenteeriti veel ühte uhket tunnistust:

 

 

Peamine põhjus, miks õhtul linna peale läksime, oli linna Infopunktist saadud voldik, mille andmetel toimus kell 20.00 ühes pargis tasuta kontsert. Kohale jõudes mängis kohalik sõjaväeorkester lõbusaid Ladina-Ameerika lugusid. Veidi peale 20.00-i algas õige kontsert, mille käigus astusid üles erineva laulu- ja tantsuoskusega peamiselt koolilastest koosnevad kollektiivid. Üritus tundus olevat üsnagi oluline linnaelanike jaoks, sest üritust turvasid paljud sõjaväelased, kohal olid linna VIP-id.

 

 

Kontserti otseülekanne oli vaadatav ka kohalikust televisoonist.

 

Kuum värske kohvi käes – hoopis parem on jahedamal õhtusel ajal kontserdi algust oodata 🙂

 

 

 

 

Hommikul käisime esimest korda selle reisi jooksul Burksi söömas. Nimelt asus meie hotellist üle tee kohe paar söögikohta. Tegin juba saabumise õhtul kindlaks, et menüüs on ka ameerikalikult hamburgerid. Burksi hinnad jäid 1.50-3.50USD vahele. Võtsime keskmised burksid hinnaga 2.50 USD per tk.

 

 

Tagasi Loja hotellis tegelesime blogidega ja 11.30 kõndisime üle tee asuvast bussijaamast väljuvale bussile. 5 tunni pärast kohtusime majaperenaisega, kes oma sportliku Kia Sportage-ga oli meile bussijaama vastu tulnud. Sõitsime koos hoidmist vajavat maja vaatama, mille perenaine järgmiseks kaheks nädalaks meie hoolde usaldab. 🙂

 

Etteruttavalt öeldes saame väita, et maja asub imeilusas kohas ja miljonidollari vaateid on siin rohkem kui mitu …aga sellest kõigest meie järgmises postituses! 🙂

 

* * *

Ulvi nägemus Ecuadori saabumisest:

http://ulllugu.blogspot.dk/2017/12/joululainel.html



Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.