Pulmamatk

PULMAMATK PÕHJA-ITAALIASSE 21.04 – 28.04.15

18. aprill 2015 oli see päev, kui me otsustasime peale 2 aastat kestnud kooselu leivad ühte kappi panna. Aga kes me oleme?

GL9R0196

Mina olen Leegi ning minu mees on Jassu. Oleme koos ka varasemalt seljakotimatku ette võtnud (Norra, Tenerife, Hispaania, Lõuna-Prantsusmaa, Andorra). Me oleme natuke teistmoodi ning me ei häbene seda. Me naudime rahu ja vaikust, loodust, eriti mägesid, me eelistame iga kell lõkketule ees mõtisklemist lärmakale ööklubi melule jne. Me ei reisi “kõik hinnas” paketiga, vaid eelistame “kõik seljas” paketti :). Nn hotellipuhkuse puhul on puhkaja seotud ainult ühe piirkonnaga: sa peatud ühes linnas ning pead leppima atraktsiooniga, mida turismifirma on pidanud turistidele atraktiivseks. Kui võetakse nädalane puhkusreis, tähendab see seda, et reeglina oledki nädal aega ühes linnas. Seljakotiga rännates ei tea me reeglina isegi hommikul, kuhu päev meid õhtuks viib. See ei ole kindlasti väga turvaline, aga samas on see väga põnev. Seljakotiga reisides näed sa kohalikku elu-olu kindlasti palju lähemalt ja vahetumalt, sest liigume samade transpordivahenditega, millega kohalikud ehk busside, rongide, trammide, kondimootoriga jne. See kõik annab suurepärase võimaluse näha ja tunnetada reisi sihtmaad palju rohkem kohaliku pilgu läbi. Sageli satume seljakotiränduritena väikestesse kohalikesse küladesse, mida ei ole üheski turismikataloogis, kuid mis on omanäolised ja palju meeldejäävamad, kui nn turistile mõeldud näidiskülakesed.  Oleme telkinud mäetippudes, kus olime pilvedest kõrgemal ning nägime, kuidas meist paarsada meetrit allpool asuvasse pilvevaipa loojus õhtune päike (Tenerife); oleme telkinud palmi- ja eukalüptisalus, mere ääres, kalurikülades, orgudes ja mäetippudes- selliseid vaateid ei näe hotelliaknast ega turismibussist. Oleme näinud kõige romantilisemaid päiksetõuse ja -loojumisi, kuulanud linnulaulu, veevulinat ja niisama vaikust – ka seda ei koge tüüpiline paketireisija.

tenerife-2014-285
Päikseloojang Tenerifel pilvedest kõrgemal 🙂
1548048_716824695016939_1496111160_o
Hommik Tenerifel 1,3 km kõrgusel merepinnast
Meie palmisalus Tenerifel
Tenerife hommik palmisalus 🙂

Seetõttu võttes arvesse eelmainitut otsustasime me pulmareisi asemel hoopis pulmamatka kasuks. Me pole kindlasti hardcore matkajad, vaid pigem Ilusa Ilma Matkajad ning valime oma võimalikke sihtkohti ilmaprognoosi ja loodusvaadete järgi. Vihmase ilmaga saame hakkama, kuid võimaluse korral eelistame siis ööbida kusagil katuse all.

Pulmamatka sihtkohaks valisime Itaalia. Täpsemalt Põhja-Itaalia, seal on hetkel matkamiseks sobivalt soe (+15 kuni+25C ) ja sinna saab lennata väga mõistliku hinnaga. Reeglina on inimestes juurdunud arusaam, et reisimine on väga kallis. Tegelikult ei ole – peab lihtsalt oskama otsida soodsaid pakkumisi ja diile.  Praegu läks 2 inimese lennupiletid (Vilnius-Milaano Bergamo-Vilnius)+äraantav pagas+bussipiletid+1 ööbimine Bergamo hostelis kõik kokku 200€. On ju hea diil? 🙂

Otsustasime ka reisimärkmeid jooksvalt iga päev kirjutada. Nõnda saab ehedamate emotsioonidega reisimuljed, sest tagantjärgi kipub nii mõnigi asi ununema. Reisikirja kirjutasime kahekesi koos – me kuidagi täiendame teineteist. Teele Lõunasse asusime 3 päeva pärast abiellumist.

2015-itaalia-pulmamatk-162

 

  1. aprill 2015, teisipäev-

Jassu: “Päev on olnud kuni lennuni väga tavaline. Kõige meeldejäävam on olnud filmide vaatamine Ecolines bussis. Maastik on olnud igav, loodus on Vilniuses muidugi pool nädalat Eestist ees. Hobukastani avanevad lehed ja kaskede rohetus ei jäänud meil märkamata.”

2015-itaalia-pulmamatk-002
Teel Tartust Vilniusesse bussiga

Mina: “Ma pole Vilniuses varem viibinud, aga üllatusin, et nii Riias kui Vilniuses on palju Nõuka aegset hõngu hoonete näol. Balti riikidest Eesti on ilusaimal ja parimal järjel.”

Meie: “Vilniusest me matkasime jalgsi seljakottidega lennujaama, polnud üldse kaugel (4km). Lennujaam oli üllatavalt pisike. Wizzair`I Priority Passil (lisatasu 15 eur per reis) pole üldse mõtet, sest lennukile laskmist oodati trügivas inimmassis külmas koridoris.

2015-itaalia-pulmamatk-304

Milano Bergamo lennujaama lennukist maha tulles oli lõhn esimene asi, mis suvele viitas – magusalt suvine, umbes nagu meil pärast juulikuu 30-kraadist päeva, mis õhtusel ajal (8-9) õhku rippuma jääb, aga Itaalias on hetkel aprill 🙂 Linnud laulsid, päike läks parasjagu looja sumeda oranžika kerana, taamal paistis ajalukku läinud (Silveri reis ja nende etteplaanimatu lennust mahajäämine) suur kaubanduskeskus Bergamo lennujaama vahetus läheduses.

2015-itaalia-pulmamatk-010

Juba lennukist teatati, et maandudes on õhtune kella 8ne temperatuur 23 kraadi. Võililled on enamasti ära õitsenud, puud on ammu (hele-)rohelised, aga siiski meenutab meie mai lõpu loodust.”

 

  1. aprill 2015, kolmapäev-

Hommikul tunde järgi 18C sooja, temperatuur aina kerib. Päike paistab otse, ühtki pilve pole taevas (hetkel kell 8:26). Tõotab tulla kuum päev meie jaoks, kes me tuleme jahedast Eestist. Jassu pakib matkakola – nagu meil traditsiooniks on saanud – ning mina kirjutan matkaraamatusse romaani ajatäiteks.

2015-itaalia-pulmamatk-005

Ahjaa, meie ööbimiskoht. Parkisime end eile õhtul lennuvälja kaubanduskeskuse taga olevale söötis heinamaale/maalapile.

2015-itaalia-pulmamatk-004

See oli võrkaiaga ümbritsetud, aga nagu siga leiab pori, leidsime ka meie ühe augu. Lennukid tõusevad õhku nii õhtul kui hommikul umbes iga 5 minuti tagant. Ainult päris öösel oli vist paus. Tiheda liiklusega autotee jääb meist u 300 m kaugusele, aga õnneks lahutab meid teest piisavalt tihe puuderivi. Meil oli vajadus lihtsalt öö ära magada, et homme siis päris matkamisega alustada.

Õhtul keetsime itaalia pastat Eesti maausulise suitsusingiga ning kõrvale muidugi itaalia punane vein – Cantina Castelnuova del Garda. Hommikul sõime minu Eestis küpsetatud lehttaigna saiakest porgandi-muna-miniviineri täidisega, suitsukanakoiba ja kohvi kondenspiimaga. Ärkasime u 7.15 hommikupäiksega, teele asusime kella 9 ajal.

Lahkudes ööbimispaigast tabas meid üllatus.

2015-itaalia-pulmamatk-007

Üritasime samast aiaaugust, kus eile sisenesime ka väljuda, aga oranži ohutusvestiga onu, keda kaugusest arvasime platsikoristajaks, osutus hoopis aiaparandajaks. Nagu aru saime, oli ta aiaparandust alustanud täpselt samast august, kust sisenesime. Kui aiale lähenesime, siis sama töömees hõikas midagi itaalia keeles, keelates mingi ebamäära žestiga läbikäigu. Kõndisime aias ringi ja otsisime uut väljapääsu.

2015-itaalia-pulmamatk-008

Loomulikult leidsimegi, aga meie teekonda iseloomustas nüüd rägastik ja nõgesed (värsked, kevadised ja tigedad). Paar vandesõna jäi meist ka sinna teele 🙂

2015-itaalia-pulmamatk-009

Käisime kaubanduskeskusest läbi, võtsime meile hädavajalikku joogivett, kõik muu oli meil olemas. Alguses plaanisime jalgsi 3-4 km Bergamo kesklinna jalutada. Siis otsustasime aga lennujaama kõndida ja sealt otsebussiga aja- ning energiavarude säästmiseks linna sõita.

2015-itaalia-pulmamatk-011
Lennujaamabuss, millega saab sõita Bergamosse ja tagasi

Bergamo bussijaamas oli ka turismiinfo, kust saime kaardi ja märksõnad linna vaatamisväärsuste ja piirkonna matkaradade kohta.

2015-itaalia-pulmamatk-012
Bergamo bussijaam kesklinnas – kas see ei meenuta teile natuke Tartu Kaarsilda? 🙂

Kõndisime oma raskete kottidega vanalinna (Jassul 13,5 kg, minul 8 kg + kummalgi 1,5l vett).

2015-itaalia-pulmamatk-013
Kaunis naispolitseinik patrullimas Bergamos
2015-itaalia-pulmamatk-014
Teekond Bergamo vanalinna

Vanalinn oli tõesti ilus. See asus kõrgemal mäe otsas. Väiksed armsad tänavad, ilusad vanaaegsed majad ja kõik teed käsitsi looduskividest laotud.

11038938_995741030458636_203202707707606371_o

Üleskõndimine oli pideva tõusu tõttu väga raske, aga see-eest vaade linnale ja linna ümbritsevatele mägedele avardus iga sammuga.

2015-itaalia-pulmamatk-015

2015-itaalia-pulmamatk-045

2015-itaalia-pulmamatk-027

Külastasime vanalinnas asuvat botaanikaaeda, mis on poole väiksem kui meie Tartu oma ning pigem mõeldud taimede tutvustamiseks.

2015-itaalia-pulmamatk-017

2015-itaalia-pulmamatk-035

2015-itaalia-pulmamatk-036

Ostsime jäätisekohvikust kohalikku imemaitsvat jäätist rohkete lisanditega (4 palliga – 5EUR) ja käsitsi naturaalsel teel valmistatud kartulikrõpse.

2015-itaalia-pulmamatk-039

Linnas on paljudes kohtades tasuta “Bergamo-WIFI”, aga see on korduvalt proovitud – sisse me sinna ei saanudki. Tahab registreerimist, mida sai korduvalt tehtud, aga kogu võrk oli väga, väga aeglane.

Kell 16:20 väljuva bussiga sõitsime edasi Casazzasse. Eelnevalt olime kesklinnast otsinud suurema veekoguse jaoks supermarketit, aga supermarketit kesklinnas ei ole. Ostsime üsna meeleheitel olles bussijaama kohvikust 0,5 l vett (1€), samas supermarketis maksab 1,5 l vett 20 senti. Lootsime, et kui Casazzasse jõuame – saame sealt normaalse hinnaga vett osta.

Mägede keskel orus asuvasse Casazzasse jõudes otsisime üles esimese supermarket ja ostsime 3 x 1,5 l vett. Seljakott tuntavalt raskem, suundusime kaarti järgi orienteerudes suure järve suunas. Jassul oli kindel plaan ujuma suunduda, sest – kui külm see vesi ikka olla saab põhjamaalase jaoks, kui temperatuur on 23C ja päike paistab lagipähe.

Kusagil tänavanurgal pingsalt kaarti uurides, endal nõutud näod peas, astus meie juurde 1 kohalik u 35-aastane itaallane. Ta uuris, kas vajame abi ning seepeale selgitasime, kuhu suundume. Mees juhatas meid abivalmilt paari kilomeetri kaugusele mööda teed. Tee peal olles rääkisime oma plaanidest ning mida tahes ka küsisime, vastas tema lühidalt: “OK, I show you!”

2015-itaalia-pulmamatk-050
Jassu ja mina itaallase nimega “I show you” kannul 🙂

Saime tänu itaallasele teada kohalikud matkarajad, kus saab telkida, millist rada pidi vallutada kohalik mäetipp ning kust saab kohalikku head toitu :-).

2015-itaalia-pulmamatk-052

2015-itaalia-pulmamatk-051
Ega õhtu ilma kohaliku jäätiseta ei möödunud 🙂

Õhtuks olid meil jalad käimisest valusad ning seljad kottide tassimisest väss. Leidsime imeilusa puutumatu loodusega heinamaa järve kaldal, nii et puuderivi jäi meie ja järve ääres jalutavate inimeste vahele. Heinamaa teisel poolel on kuninglikud mäed. Pikemalt mõtlemata panime oma laagri püsti. Tegime süüa, Jassu käis suisa 3 korda ujumas (paksunahaliste värk), mõlemad oleme alates õhtust käinud heinamaal ringi paljajalu. On näha, et siin ei ole midagi ohtlikku ja maapind on soe.

 

  1. aprill 2015, neljapäev –

Hommikul ärgates (heast unest) oli kõikjal kondentsi täis, sest olime ju järve kaldal ehk õhuniiskus on tunduvalt suurem. Seevastu Bergamo lennujaama kõrval ööbides ei olnud üldse niiskust ega kondentsi. Kuna meie laagri kõrval kasvavad puud, kasutasime neid pesupuudena – ehk sinna läks rippu kõik, mis niiske, sest päike paistis ja ilm on jätkuvalt soe.

2015-itaalia-pulmamatk-057

Tegime hommikusööki, võtsime päikest, nautisime vaadet mägedele ning heietasime mõtet, mis me tänase päevaga peale hakkame.

2015-itaalia-pulmamatk-055

2015-itaalia-pulmamatk-059

2015-itaalia-pulmamatk-063
Päikseprille polnud käepärast, aga naistel ikka midagi leidub 🙂

Mingi hetk märkasime, et meie poole lähenes kirve, matšeeta ja köiega varustatud mees. Ta lähenes meile nii kindla sammuga, et Jassu juba mõtles, kuhu ta pipragaasi pani.  Kui taadu meieni jõudis, selgus, et teda huvitasid siiski kuivanud puud, mille peal meie oma riideid kuivatasime.

2015-itaalia-pulmamatk-064
Pilti igaks juhuks ei julgenud teha, ainult ühe selja tagant siis, kui taadu oma sõjariistadega võssa läks.

Niisiis tuli taadu küttepuude järele ning meie juhtusime olema jälle “õiges” kohas. Jaanuaris pidi olema siin Casazza piirkonnas max. -10C ja lund kuni 20 cm. Meie mõistes ideaalne talv! Onu langetas kirvega ca 10 cm läbimõõduga kuivanud puid, raius matšeetaga oksad maha, sidus köiega puud üheks kimbuks ja viis heinamaad mööda lohistades minema. Käisime koos ujumas (vesi oli praegu ikka päris külm, ise arvame ca 14-15C), pakkisime laagri kokku ning otsustasime eile kohatud itaallase soovitusel minna restorani kohalikku toitu maitsma.

Restoran asus väga kaunis kohas järve kaldal, ilus hoone, väga ilus aed.

2015-itaalia-pulmamatk-073

Saime oma akupanga täis laadida. Vaatasime esmalt välisukse juures asuvat menüüd, pasta ja rikkalikku pizza valikut, eksootilisi praade, magustoite jne. Tahtsime kindlasti pizzat proovida, sest see pidi olema hoopis teistmoodi kui see, mis meile Eestis pakutakse. Lauda istudes selgus, et menüü on oluliselt tagasihoidlikum kui välisukse juures ning meie õnnetuseks pakutakse pizzat vaid õhtusöögiks (hetkel oli lõunaaeg). Samuti sai selgeks, et vaid 1 teenindaja oskab vähesel määral inglise keelt. Menüü mõistagi oli itaalia keeles. Saime ainult aru, et valikus on makaronid mitme erineva lisandivalikuga.
Sööki kätte saades me erilist vaimustust üles ei näidanud, sest kodus olles ja viimase palgapäeva kaugenedes sööme tihti analoogseid asju :-).

2015-itaalia-pulmamatk-065

2015-itaalia-pulmamatk-068

Söök oli hea, aga ei midagi erilist. Söögi kõrvale tellisime coca-colat, sest valikus olid vesi, mahlad, kohv, rikkalik veinivalik. Hiljem muigasime, et coca-cola oli parim valik sellest põhitoidust. Meie kõrval laudkond oli tellinud ka magustoidud ning kuna me ei teadnud, millega tegu, siis näitasime näpuga teenindajale ja nõudsime samu asju.

  1. magustoit: pooleks lõigatud maasikad vanillijäätisega.
  2. magustoit: pooliku suure muna sarnane küpsetatud vahvli tuutu koos jäätise, karamelli ja ülevalatud šokolaadikastmega.

2015-itaalia-pulmamatk-070

Toit oli kokkuvõttes hea (kōik kokku maksis 30 euri) ja lahkusime siiski tänu magustoitudele ja coca-colale positiivse emotsiooniga :-). Saime aru, miks menüü valik nii kesine oli. Nimelt käivad seal söömas ainult kohalikud lõuna ajal ja ilmselt õhtuti ning korralik turismihooaeg algab alles juunis. Tulles oli restoranis u 50 inimest, 14:30 lahkudes oli restoran täiesti inimtühi. Tore oli see, et seal oli ka esimene tasuta leitud kiire WIFI ühendus :).

Lasime järvekaldal umbes tunnikese leiba luusse ning juurdlesime pikalt, kas jalutame mööda järvekallast Lovere poole (ca 15 km) või paneme oma valutavad/tundlikud eilsest vanalinnas turnimisest valutavad liigesed proovile ja lähme otsustavalt mägedesse …tõtt-öelda ei tundunud kumbki variant eriti ahvatlev, sest olime kõhud mõnusalt restoranis täis puginud :-). Kuna meid mõlemat tõmbavad hullult mäed, siis otsustasime ikkagi mäkke ronida, sest eile kohatud itaallase sõnul pidavat see aega võtma vaid 2h.

2015-itaalia-pulmamatk-075
Selline oli teekonna algus, kui alles hakkasime mäkke tõusma 🙂
2015-itaalia-pulmamatk-077
Vahepeal otsustasid kibuvitsad meie lipu pihta panna. Õnneks avastasime ja tabasime süüdlased peagi teolt – Eesti lipuga ei mängita 🙂

Tegelik teekond kujunes 5h pikkuseks ehk teel olime kella 16st 21ni õhtul. Imestasime, kas itaallased on jänesed, et 3,5 tunniga üles jõuavad, sest sama ajakulu näitasid ka sildid. Tõele au andes oleme ju madalmaade inimesed, meil olid lihased juba eelmisest päevast valusad ja meil olid rasked matkakotid. Neile andsid lisaväärtuse ka kaasataritavad suured (1,5 l ) veepudelid. 🙂

2015-itaalia-pulmamatk-079
Kaardilt on näha järv, kust hakkasime mäkke tõusma 🙂

Teekond oli eranditult ainult mäkketõus, siledat teed oli raja peale kokku max. 100 meetrit. Teekond üles oli ilus!

2015-itaalia-pulmamatk-086

Oli betoonteede, asfalti (päris alguses) ja kiviklibude peal kõndimist (põhiline teekate).

2015-itaalia-pulmamatk-149

2015-itaalia-pulmamatk-147
See taim kasvab huvitavalt kivide vahel 🙂

Loodus vaheldus pidevalt. Kuna tõusime umbes 300m pealt 1200 m peale, siis kohtusime tõesti looduse eripalelisusega – u 600-700 m kõrgusel hakkasime kuulma mingit imelikku sahinat meie teeraja kõrval tärkavas rohus. Sahin tekkis alles siis, kui keegi mōōda rada liikus, niisama need ritsikad nii intentsiivselt ei hüppa. Lähemal uurimisel selgus, et tegemist on kuni 1,5 cm pikkuste musta rohutirtsu sugulastega.1 neist isenditest hüppas Jassu palja sääre külge ning võttis tubli, aga valusa ampsu. Jassu mõistagi ei jätnud asja niimoodi…

2015-itaalia-pulmamatk-175
Rohutirtsu sugulane, aga tuntavalt tigedama iseloomuga, sest üritas Jassut hammustada

Kui all olid võililled näiteks ära õitsenud ning puud ammu rohetasid, siis siin päris üleval võililled alles õitsevad ja paljud puud alles hakkavad rohelist kuube selga ajama…

2015-itaalia-pulmamatk-123
See pilt on tehtud järgmisel päeval ja illustreerib loodust 1,25 km kõrgusel koos õitsevate võililledega

Peab mainima, et mida ülespoole tõusime, seda raskem oli hingata, sest hapniku sisaldus õhus kahaneb iga kilomeetriga 10% ning see andis tunda. Teele mäkke jäid ka mägiojad ja ka 1 ametlik veevõtukoht, kust sai puhast vett võtta.

2015-itaalia-pulmamatk-178

Erinevaid kevadlilli õitses igal pool.

2015-itaalia-pulmamatk-136

2015-itaalia-pulmamatk-177
Meile nii tuttavad metsmaasikad õitsesid ka 1,2 km kõrgusel

Ehkki me arvasime teekonna kestel pidevalt, et kohe-kohe oleme omadega mäel (mida kõrgemal, seda lähedamal tundus tipp), jõudsime siiski vapustavale ööbimiskohale ca pool tundi pärast päikseloojangut.

2015-itaalia-pulmamatk-095
Hetk, mil päike läks looja, olime poole tunni jalutamise kaugusel tipust ning see valgus oli lihtsalt lummav 🙂

2015-itaalia-pulmamatk-098

Kui mäetippu jõudsime, oli juba väga hämar, panime ruttu paksemalt riidesse, tegime „itaaliapäraselt“ süüa (makaronid suitsusingiga), väikse kohvi, panime telgi üles, vaatasime oma päevasaavutust ehk vaadet ülevalt mäelt alla valgustatud linnakestele ning vajusime magusasse unne.

2015-itaalia-pulmamatk-101
..Matkapäeva lõpuks pidime õhtusööki tegema juba päris kottpimedas 🙂

 

  1. aprill 2015, reede –

Hommik tuli megailusa vaatega otse telgist. Ruttasime kella 7 paiku juba välja, et näha kaunist päiksetõusu.

2015-itaalia-pulmamatk-102

Istusime uniste nägudega telgi ees ning lihtsalt imetlesime 360⁰ avanevat vaadet.

2015-itaalia-pulmamatk-111

2015-itaalia-pulmamatk-113

Isegi pilti ei viitsinud kohe teha – alles hiljem otsisime fotokad kottidest välja.

2015-itaalia-pulmamatk-119

Hommik oli siin päris jahe ( ca 10C ), nagu ka õhtul. Lisaks külm tuul. Mina tarbisin eile õhtul ära igaks juhuks Goldrex kuuma vee, sest kurk sai eilsest ülesrühkimisest lühikeste riietega palju külma, karget mäeõhku. Mina sain omale köha ja hääl oli veel paar päeva peale koju jõudmistki mitteminulik 🙂

Tegime süüa, pilte ning mingil hetkel selgus, et olime juba kolmandat hommikut sattunud “õigesse” kohta. Allolevat kitsast maanteed mööda lähenes väike traktor järelkäruga, ATV ning kõige lõpuks vana mees koos koeraga. Vanal mehel oli matšeeta vööl ja reha turjal. Nagu mõne aja pärast selgus, tulid mehed küttepuude järgi ehk mootorsaag tõmmati käima ning hakati valikuliselt puid kärpima ja maha võtma.

2015-itaalia-pulmamatk-124

Kõik see toimus meist umbes 100m kaugusel, kuigi nad oleksid võinud seda teha kus iganes kilomeetrite kaugusel meie vaateväljas. Huvitav, mis homme juhtub?

Vaated on jätkuvalt ilusad ning me ei kiirusta siit lahkumisega. Taevasse on tekkinud mõned pilved. Kell on vahepeal saanud 11 ning Jassu on laagri kokku pannud.

Kõndisime mäest alla 3 tundi, hoopis teised lihased töötasid, ei olnudki valus. Tegime ilusaid pilte.

2015-itaalia-pulmamatk-161

2015-itaalia-pulmamatk-163
Jassu ei viitsinud statiivi kaasa tassida ning 2 matkakepist statiivi tegemine on minu kuldsete kätega mehele köki-möki 🙂

Jäädvustasime ka ühe matkaraja äärde jääva talupidamise kitsed.

2015-itaalia-pulmamatk-131
Päris karmid kallakud, aga kitsed tunnevad seal end väga hästi
2015-itaalia-pulmamatk-133
Kas pole nunnud loomad? 🙂
2015-itaalia-pulmamatk-134
Need kitsed on selle talupidamise aedikus 🙂

Täheldasime, et üleval mäe otsas ei olnud magusat suvist lõhna, vaid lõhnu hakkasime tundma ca 300 m enne alla asulasse jõudmist. Allpool oli ka märksa rohelisem (meil oli nüüd võrdlus olemas).

2015-itaalia-pulmamatk-176

Jõudsime õnnelikult alla, täitsime veepudelid linna avalikus veevõtukohas ja pärast väikest jäätist otsustasime edasi liikuda.

2015-itaalia-pulmamatk-181

Kõndisime Monasterolo del Castellost Endine Gaianosse ( 6,2 km).

2015-itaalia-pulmamatk-182
Väike puhkepaus väsinud õlgadele

2015-itaalia-pulmamatk-184

2015-itaalia-pulmamatk-186
Bussipeatus Endine Gaianos, kust bussile läksime

Sealt sõitsime bussiga Boario Terme linna. Algul mõtlesime, et läheme enne linna asuva L.Moro järve äärde, aga sõitsime siiski bussi lõpp-peatusesse, kuna tahtsime näha, kus asub linna bussijaam. Me ei olnud selle koha kohta eeltööd teinud, seega läksime umbes 3,5 km linnast välja jõe ja suure magistraaliga paralleelselt. Tegemist oli laia jalgrattateega, kus sõitsid ka autod.

2015-itaalia-pulmamatk-198

Tee möödus Archeopargi nimelisest kohast/pargist.

2015-itaalia-pulmamatk-197

Kõndisime mööda teed, kuni nägime vasakul hämarduvas valguses mingit puhke/-pikniku kohta. Lähemale jõudes selgus, et see on kohalik mägironijate nii-öelda treeningkalju. Vaatamata sellele, et kiirtee asus ronimiskaljust ca 400m kaugusel, tundus koht igati rahulik. Väsinutena pikast päevast hakkasime laagrit üles panema. Telk oli juba püsti ja õhkmadratsid täis puhutud, kui märkasime jalgrattateel kahtlast autoliiklust. Meist sõitis mööda mitu korda 2-3 kahtlast autot. Üks neist keeras jalgrattateel auto nii ringi, et lasi auto täistuled ümber keerates mõneks ajaks meie laagriplatsile. Siis sõitis edasi, tuli pärast tagasi, keeras kaugemal ringi ja peatus paaril korral nii, et auto jäeti seisma, inimene väljus ja passis auto juures mõned minutid. Sama auto kohtus ka kahe teise autoga, omavahel suheldi, aga keegi meile lähemale ei tulnud. Kuna igal pool linnades on üsna palju ka päris musta nahavärviga inimesi ning me olime linnas kasutanud nii peegelkaamerat kui ka kallist videokaamerat ja orienteerusime iPhone`i järgi, siis kahtlustasime, et meid võib olla peale passitud. Parem karta kui kahetseda – pakkisime asjad kiiresti kokku ning kõndisime pidevalt selja taha vaadates n-ö jalgrattateed mööda tagasi linna. Oli väga pime, me olime kogu päevast väga väsinud ning otsisime lihtsalt kohta, kuhu saaks telgi maha panna. Märkasime hotell Castelliinot ja nägime selle taga telkimiskõlbulikku metsaalust.

2015-itaalia-pulmamatk-195
Vasakule jäi hotell Castellino Boario Termese linnas ning paremale läks meile hirmu nahka ajanud kilomeetritepikkune ratturite sõidurada 🙂

Lähemale jõudes selgus, et seal on viburada. Meie panime telgi esimese märklaua taha :). Vaade ei olnud seekord teab mis ilus, aga tundsime ennast turvaliselt ja magasime rahulikult hommikuni.

2015-itaalia-pulmamatk-189
Järgmisel hommikul tehtud pilt annab ülevaate meie seekordsest mitte just parimast, kuid vähemalt turvalisest ööbimiskohast 🙂
2015-itaalia-pulmamatk-193
..Vaade mägedele oli siiski olemas, aga läbi võseriku

Olime juba ka varasematest reisidest täheldanud, et mõnikord on südalinna mõnes metsikumas kohas (looduse ja käidavuse kohapealt) turvalisem ööbida, kui linna ääres, pealtnäha vaikses kohas.

 

  1. aprill 2015, laupäev –

Ärgates tervitas meid hall kiisu, keda me uniste silmadega esimesed 10 minutit isegi mitte ei märganud. Ka hommikul meenutasime õhtuseid seiklusi ja leidsime, et käitusime õigesti. Meid on siiski 2, meil on rasked kotid ja kallis tehnika ning ühel pool on läbipääsmatud kaljud ning teisel pool võimalike kurjade kavatsustega paar masinatäit inimesi. Võib-olla olid seal teel lihtsalt uudishimulikud kohalikud, keda segas mõte, et mingid turistid telgivad nende ronimiskalju juures (paljud telkijaid on ju kahjuks parajad lagastajad. Meie seevastu võtame tihtipeale kaasa ka teiste inimeste poolt varasemalt sinnajäetud prügi, see on ju elementaarne), aga samas oleks arukas uudishimulik inimene tulnud küsima, mida me seal teeme.

2015-itaalia-pulmamatk-206
Hommikune vaade Boario Terme linnale ühe ajaloolise kivisilla pealt, mille alt voolas läbi jõgi.

2015-itaalia-pulmamatk-205

2015-itaalia-pulmamatk-200
Itaallaste aiakultuur Boario Termes, mis tekitas soovi teha ka ise juba näpud mullaseks koduaias 🙂

Tänane ilm on pilves, on jahedam, panime pikad püksid ja tuulejope selga. Päikest pole, õhk on udune, vinene. Ootame hetkel bussi. Enne külastasime kohalikku kaubanduskeskust ning ostsime sealsest suurest toidupoest 1 kg maasikaid (maitsesid peaaegu suviselt), esimese itaalia saia, juustu, 2 pakki veini, matkapliidi jaoks süütetablette (priimuse jaoks mõeldud keermega gaasiballooni pole me veel itaaliast leidnud, Campingaz®-i balloone müüakse küll).

2015-itaalia-pulmamatk-201
Poest ostetud toit ja meie täitmist ootavad matkakotid 🙂

2015-itaalia-pulmamatk-202

2015-itaalia-pulmamatk-282
Nõnda teeme matkapliidi peal süüa süütetablettidega sel matkal 🙂

Oleme võtnud paarist erinevast kohast itaalia kohvi, mis on ikka naljanumber. See on lihtsalt 1 korralik lonks kanget kohvi (Jassu muigas, kui vaatas tänavakohvikutes inimesi kohvi taga lobisemas: mis seal juua, lonks ära ja minema! Jah, ei saa lobisema hakatagi, kui kohv juba otsas 🙂 ).

2015-itaalia-pulmamatk-207

2015-itaalia-pulmamatk-188
Selline vaatepilt siis, kui panna kõrvuti 0,5 l coca-cola ja itaalia kohv 🙂

Pärast pikemat istumist bussipeatuses võtsime siiski nõuks külastada kohalikku turismipunkti, et uurida, mis ümbruses huvitavat on. Ja ennäe, saimegi oma päevale uue sihi – Lago Moro. Meie meeli köitis niisiis sama järv, kuhu eelmine päev olime minna plaaninud ja kuhu minemata jätmise pärast suuremat sorti seiklustesse sattusime. Suundusime otsustavalt järve poole ning leidsime, et nii looduskaunist linnast peaksime ikkagi heade mälestustega lahkuma. Selgus, et tegemist on mägijärvega, mis asub 400m merepinnast. Bussijaamast järve äärde oli jalutades umbes 5,4km, pärast linna läbimist algas pidev tõus mööda serpentiine.

2015-itaalia-pulmamatk-208

2015-itaalia-pulmamatk-210
Teele jäänud ilus kivimaja

Siinses ümbruses on näha taamal lumiseid tippe kõrgustes ja veidi teravama tipuga kõrget mäge. See järv ületas meie ootusi – ilus, maaliline mägijärv!

2015-itaalia-pulmamatk-233

Ehkki järve üks kallas on osaliselt asustatud, ei häiri see looduse suurt rahu. Meie leidsime asustamata kaldal väga ilusa privaatse 5m diagonaaliga sileda platsi – nii siledat platsi pole vist terves Itaalias! Järve kaldal telkimisplatse POLEGI, sest siin ei telgita ja kogu järve ümbrus on kaldpinnas. Vaated telgist on väga ilusad, ühel pool kivine rohkete sügislehtedega kaldus maastik (meil lamanduvad sügislehed kevadeks ära, seal olid lehed nagu äsja maha langenud ja kohe ära kuivanud) ja teisel pool meist 30m madalamal roheka kumaga mägijärv.

2015-itaalia-pulmamatk-218

2015-itaalia-pulmamatk-220

2015-itaalia-pulmamatk-224

Õhtul tegime lõket, kuivi oksi oli igal sammul. Jassu ladus kividest väga korraliku lõkkekoha ning tegime väikse lõkke. Lõkkeõhtu möödus liitri veini saatel ning ei vaja mainimist, et peale seda tuli väga sügav, magus uni :-).

2015-itaalia-pulmamatk-214

 

  1. aprill 2015, pühapäev –

Hommikul ärkasime rohke linnulauluga. Oravad ja linnud tuhnivad krabisevates sügislehtedes (ise nägime). On absoluutne tuulevaikus.

Itaalias on hästi palju kirikuid ja palvepühamuid tänavanurkadel.

2015-itaalia-pulmamatk-247

Siin mägedes asuva kiriku kellad löövad täis- ja pooltundi ning vähemalt 2x päevas mängib kiriku kellatorn maha korraliku meloodia kelladel. Nii ka eile, täna.

Meie natuke lekkinud kohvi jaoks kasutatav magus kondenspiim meelitas kohale hordi punase sipelga/kuklase sugulasi, kellest (ilmselt) üks leidis teekonna minu püksi ja jättis kintsule 5cm läbimõõduga punase laigu. Sipelga edasine saatus on teadmata.

2015-itaalia-pulmamatk-226

ÕHTUL. Hommikul enne lahkumist vaatasin veel korra oma jalga ning avastasin, et punane laik on tuntavalt suurem ja kuumem kui muu nahk (laik oli kuum nagu palavikus otsaesine). Ümber sügeleva laigu oli valge 1,5 cm laiune valge ääristus. Õhtuks oli laik kasvanud 2-kordseks (järgmistel päevadel hakkas aga tasapisi kahanema).

Taaskord söök, jook, laager kokku ja minek. Hakkas vihma tibutama ning mäetipud mattusid pilvetupsudesse. Kuna jalalihased on pidevalt üles-alla kõndimisest väsinud ja ilmaprognoos lubas järgmiseks 2 päevaks vihmasemat ilma, uurisime eelmisel päeval turismiinfost soodsamat majutust kohalikus hostelis. Jalutasime ümber mägijärve, mis oli Itaalias seninähtutest ilusaim. Muinasjutulised väiksed armsad majad, hästi pilkupüüdvalt haljastatud aiad, avar vaade mitmekesisele maastikule.

2015-itaalia-pulmamatk-253

2015-itaalia-pulmamatk-250

2015-itaalia-pulmamatk-249

Piirkonnas pakutakse turistidele ratsutamisvõimalust, sest nägime teel hobuse heitgaase ja rehvijälgi :). Samuti pole me elus näinud skorpioni, aga üks isend oli asfaldil oma maise tee lõpetanud. Jassu nentis: „Surnud skorpion on parem kui elus olev“ :-).

2015-itaalia-pulmamatk-234

2015-itaalia-pulmamatk-235

Olles ära kõndinud 4 km ja üles leidnud maalilises linnas nimega Angolo Terme asuva hosteli, tabas meid ebameeldiv üllatus. Maja tundus tühi ja välisuks oli lukus. Lasime kella ning mõne minuti pärast avas ukse ehmunud näoga tüsedam nooremapoolne naisterahvas ning vaadates meie märga olekut, teatas ilmselge kaastunde noodiga: “Sorry, we are closed today.” Mis siis ikka, võtsime jalad selga.

2015-itaalia-pulmamatk-242

Asusime teele 4 km (nii need matkakilomeetrid kogunevad) kaugusele juba tuttavasse Boario Terme bussipeatusesse.

 

 

2015-itaalia-pulmamatk-243
Meie selfie ehk siis leia meid pildilt 🙂
2015-itaalia-pulmamatk-246
Mis veel mägede piirkonnas silma jäi- elanikel on väga väiksed autod ja puhtpraktilistel põhjustel. Nimelt on seal väga kitsad tänavad ja veel kitsamad hoovid ning väikest autot on ka linnas märksa lihtsam parkida kui suurt – see lihtsalt mahub igale poole 🙂

Enne kesklinna jõudmist küsisime huvi pärast teele jäänud 3-tärni hotellist majutuse hinda kahele. Öeldi 70 €/öö koos hommikusöögiga, sealjuures täishind pidi olema 90 €. Nentisime, et polegi hullu, kui peaks hädasunnil siin ööbima.

Käisime läbi 2-päevaselt lillefestivalilt. Umbes nagu meie Türi Lillelaat. Kohalikud said sealt peamiselt ilutaimi osta ning infovoldikutelt saime lugeda, et see Boardio Terme piirkond on 50 km raadiuses hästi soodsa kliimaga, mis sobib erinevatele taimeliikidele.

2015-itaalia-pulmamatk-255
Kohaliku taimefestivali kava

Bussipeatuses olev infopunkt oli kinni ning seega uut infot ei saanud. Mängisime enam-vähem trips-traps-trulli (rongiplaani vaadates) ja sõitsime esimese rongiga huvitava kohanimega Iseo linnakesse (35 km mööda järve kallast lõunasse rongiga). Rongipilet oli soodne – 3.20 € per/nägu ja rong ise igati kaasaegne. Peab mainima, et WC oli üliruumikas (1,5m x 2m), võrreldes eesti rongide kergendamiskohaga.

2015-itaalia-pulmamatk-290
Rongi ootamas rongijaamas

Iseo linna jõudes tabas meid taaskord üllatus. Tegemist oli väikse, aga väga armsa linnakesega. Seda kinnitas ka turistide rohkus. Rannaäär oli turistidest tulvil ning käisime läbi kohalikust pizzabaarist. Saimegi oma esimese päris itaalia pizza: pepperoni, mozzarella, salaami, tomat – see oli tõesti väga maitsev!

2015-itaalia-pulmamatk-256
Mina, kohaomanik, pizzapoiss ja pizzabaar ise 🙂 -millised oivalised lõhnad!
2015-itaalia-pulmamatk-258
…pilt räägib enda eest!

Suundusime linna äärde, kus kaardi järgi pidi asuma looduskaitseala. Linnast välja jõudes avastasime, et siin asub mägedest ümbritsetud Emajõe Suursoo laadse märgalaga suur järv sopistatud saarekestega. Järve keskele viis sirge teerada ning tee lõpus ootas meid KATUSEGA linnuvaatlustorn.

2015-itaalia-pulmamatk-275
Järgmisel hommikul tehtud pilt meie 1 ööks hõivatud linnuvaatlustornist 🙂

Uskumatu, aga tõsi – kas saaks olla veel ideaalsemat telkimiskohta vihmaga!? Otseloomulikult panime oma telklaagri vaatlustorni 2. korruse puitpõrandale ning nentisime, et elu on jälle lill. 🙂

Linde on siin tõesti palju. 🙂 Vaatasime, kuulasime meiegi veekogu mitmeid tunde: luiged, kormoranid, pardid…

2015-itaalia-pulmamatk-283

 

2015-itaalia-pulmamatk-286

Tegemist on Natura 2000 kaitsealaga. Huvitav on jälgida, et erinevates veekogu soppides elavatel luikedel on territoorium väga kindlakäeliselt jaotatud ja piiririkkujatesse suhtuti täie tõsidusega (ise nägime).

2015-itaalia-pulmamatk-268

2015-itaalia-pulmamatk-271

Jassu tegi ka õhtul linnuvaatlustornist mõne pildi. Siin on üks neist.

2015-itaalia-pulmamatk-274

 

  1. aprill 2015, esmaspäev –

Nagu oli ka arvata, hakkas öösel vihma sadama, mis jätkus etteruttavalt öeldes terve tänase päeva. Magasime hommikul kauem, taustaks vihmasabin. Mingil hetkel ajas tühi kõht telgist välja. Tegime viimaste süütetablettidega makarone juustu ja konserviga ning hakkasime vaikselt laagrit kokku panema lootuses, et vihmasabin jääb päeva peale järgi.

2015-itaalia-pulmamatk-265

2015-itaalia-pulmamatk-288

2015-itaalia-pulmamatk-289

Jõudsime napilt kõhu täis süüa, kui märkasime eemalt lähenevat klassiekskursiooni, mis meie juurde linnuvaatlustorni lõpuks maandus. Õpetaja küll üritas lastele rääkida loodusest ja lindudest, kuid mingil ajal pidid isegi õpetajad nentima, et laste tähelepanu tõmbasid rohkem tornis pesitsevad turistid kui võimalikud linnud kusagil ebamäärases kauguses.

2015-itaalia-pulmamatk-279

Eks vaatab, mis tänane päev toob. Meil vihmariided on olemas, ainult jalatseid on meil kummalgi kaasas üks suvine paar.

Molutasime veel paar tundi, kuni otsustasime siiski liikuma hakata kuhugi suunas, sest lihtsalt koha peal passimine pole matk. Vihma ladisedes kõndisime Iseo linna, võrreldes eelmise päevaga oli inimesi tänaval vähe. Enamus itaallasi kandsid vihmavarje, sest see on kuidagi normaalne siin. Eestis nii palju vihmavarje tänavatel ei näe. Nii nagu meil Eestis müüsid kunagi mustlased tänavatel igasugu rämpstooteid, nii müüvad siin ainult väga musta nahavärviga inimesed igas suurema liiklusega tänavanurgal päikselisel päeval päikseprille, vihmasel päeval vihmavarje. Sama nähtus kordub igas vähegi suuremas linnas ning tooted on juba kaugelt näha äärmiselt ebakvaliteetsed (hiinakad). Kui sa kuidagigi müüjaga suhtlema hakkad, aga siiski midagi ei osta, küsib mustanäoline süüdimatult: “Aga anna mulle siis niisama toiduraha!” Bergamo bussijaamas näiteks ühe seina ääres varikatuse all elasid erirahvustest inimesed madratsitest ja tekkidest tehtud pesades (pilti me sellest ei julgenud teha).

Sõitsime rongiga ehku peale suuremasse linna Bresciasse. Sealne raudteejaama ümbrus ehmatas meid oma “mitmekesisusega”. Tänavanurkadel jõlkusid erinevate maailmanurkade esindajad. Enamasti jõlguti niisama, aga näiteks tänavaäärsest türklaste baarist möödumine tekitas kõhedust – kamp purjus ja räuskavaid türklasi, nende rahvusmuusika põhjas. Kuna teekond Bresciasse oli ilma mägedeta sile tasane maa (rohkete viinamarjakasvandustega) ning olles eelnevalt Alpides niivõrd kauneid kohti näinud, ei tekkinud meil mõtetki Bresciasse paikseks jääda. Samas see rahvastepaabeli nägemine oli omamoodi huvitav. Jassu pole Ameerikas käinud, aga filmidest jäänud tüüpmulje tõttu võiks seda kohta suisa Chicagoks nimetada 🙂

Ostsime esimesele Bergamosse väljuvale rongile pileti ning kell 17.00 jõudsimegi lausvihmasesse lennujaamalinna.

Vaatasime booking.ee kaudu kõige odavama hosteli Bergamos, sest kõik meie asjad seljas olid niisked ning mõte telkimisest vihmas eelviimasel pulmamatka päeval ei tundunud eriti atraktiivne. Kõndisime 4 km linna ääres asuvasse Nuovo Ostello Della Gioventu di Bergamo hostelisse.

2015-itaalia-pulmamatk-299

Vihmast tilkudes astusime hostelisse sisse. Küsisime, mis maksab tuba kahele? Hotelli meesteenindaja vaatas kahte märga kassipoega ning ütles süüdimatult: “55€”. Aga meie polnud rumalad, näitasime talle nende hotelli hinda booking.ee lehel tänaseks õhtuks ning ennäe imet, saimegi oma toa 2 inimesele 36,80€ eest. Ehk siis: alati tasub veenev olla, sest lollidelt võetakse raha ära. Meie õnneks asus see äärelinnas ning meie toa rõdult avanes ilus vaade mägedele – hing oli rahul.

2015-itaalia-pulmamatk-291

Esimese asjana pakkisime oma niisked asjad lahti ja läksime duši alla. Olime seal ikka päris tükk aega. Sest üks asi on järvevees enda loputamine, teine asi aga on kuum dušš. Kuna me Brescia linnast olime leidnud Vene poe ning ostsime sealt vene klassikalisi präänikuid, 2 räim-tomatis konservi, doktorivorsti ja saia, siis tegime oma toas suuremat sorti söömingu. Räime tomatis igatsesime juba matka keskpaigast – mitte et seda kodus igapäevaselt sööks, aga matkal lihtsalt tekivad imelikud isud.

 

  1. aprill 2015, teisipäev –

Hommikul sai veelkord duši all mõnuletud. Kuna hinna sees oli ka hommikusöök, siis läksime põnevusega uudistama, mida pakutakse. Itaallased armastavad saia, tõsiselt. Igas, mitmes erivariandis. Hommikusöök koosneski erinevates saiadest, kõrvale moos, või, mahl, kohv ja hobuse hommikusöök piimaga ehk mingid krõbinad.

2015-itaalia-pulmamatk-296

Hosteli voodi oli nii ebamugavalt kõva, et öösel tõsimeeli mõtlesime, et puhume oma matkamadratsid täis ja paneme need voodisse. Sama lugu patjadega – need olid nagu 4-kandilised padjapüüriga 10 cm paksused istumisalused. Ruum oli rõske ja jahe, kuigi tulime ruumi selleks, et oleks kuivem vihmasest ilmast. Samas õhk seisis, olematu ventilatsiooni tõttu pidime tuba öösel korduvalt tuulutama. Kokkuvõtvalt: hostel ei ole meie jaoks, vaid on hädaööbimine lausvihmase ilma korral – meie meelest on telgis palju mugavam.

Pakkisime asjad, hakkasime kesklinna bussijaama suunas liikuma, et lennujaama bussile minna. Olles nädal aega matkanud, olid riided omandanud matkalõhna (matkajad teavad hästi, millest jutt). Üritasime käia hästi lõhnavate itaallaste sabas (nad ei hoia end lõhna lastes tagasi, kindlasti kohe mitte), kuid sellest jäi ikka väheks ning seepärast käisime parfüümipoes „lõhnu testimas”. 🙂

Käisime läbi ka ühest teele jäänud kesklinna kirikust ning istusime mõnda aega seal vaikuses – me pole kristlased, aga kirikud on lihtsalt ilusad ja pühalikud. Leiame, et tänapäeva ruttavas elutempos ei tee paha, kui saab vahel kirikus istudes oma mõtteid rahus ja vaikuses mõelda.

Lennujaama jõudes kõndisime taaskord esimesel päeval tuttavaks saanud suurde kaubanduskeskusesse (Orio Center). Ostsime koju kaasa itaalia maitseainesegusid (need ei kaalu midagi, aga see-eest kasutada saab pikemat aega) ja läksime lennule.

2015-itaalia-pulmamatk-306

Vilniuses tabas meid üllatus. Kui Itaalias oli parimal päeval 23C sooja, siis Vilniuses maandudes oli 25C sooja. See soojus mõistagi kaua ei kestnud, sest tunni pärast algas äiksetorm ja vihm. Hommikuks oli saabunud juba tavapärane Baltimaade kevadilm ehk 9C sooja ja tibutas vihma.

Jääme oma pulmareisiga väga rahule. Tänu Itaalia kogemusele on meil võimalus näha vähemasti kahe kevade saabumist, kuna Eestis alles kogu rohelus saabub ning võililled alles alustavad oma iga-aastast õitsemishooaega.



Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.