Kahekesi Cat Ba-l tsillimas

06. detsember, 16′

Kuna eelnevad päevad olid päris sisutihedad, siis molutasime pärast Allani ja Olga lahkumist ülejäänud päeva maha, mina pesin riideid, Leegi uuris, mida Cat Ba saarel veel teha on. Õhtul käisime väljas söömas ja ma võtsin ka esimest korda midagi muud kui supi – ma olen siin nimelt suureks supisõbraks hakanud ehk viimase nädalaga olen söönud rohkem suppi, kui eelnenud aasta jooksul kokku 🙂

Pärast suhteliselt rasvarikast ehk praetud kevadrullide söömist leidsin, et oleks võinud ikka ka seekord hoopis supi võtta 🙂 Leegi võttis tomatisalati, aga Vientnamlaste arusaam tomatisalatist on viilutatud tomatid taldrikul, peale puistati natuke soola ja pipart, nojah… Samas mangokokteil piimaga oli väga nämma.

img_1697

Kui eelmise aastal viisime Anna Edasi piparkoogid Uus-Meremaale siis seekord reisisid sama kohviku soolaküpsised Vietnamisse, pildi taustaks siis Põhja-Vietnami väikesaare Cat Ba lahesopp.

img_1698

07. detsember 16′

Võtsime tänaseks päevaks taaskord rolleri ja tegime tervele saarele tiiru peale ehk sõitsime kõik mõeldavad suuremad teed ja sadamad läbi. Alustasime oma saaretuuri Cat Ba rahvuspargist, parkisime rolleri rahvuspargi parklasse ja suundusime piletit ostma, seal selgus, et lisaks sissepääsupiletile (40 000 per inimene), tuli maksta ka rolleri parkimise eest 5000.

Rahvuspargi üks kõrgemaid mägesid on ainult 205 meetrit, aga teekond sinna võttis ca tunni, sest enne seda tuli läbi pika tänava jalutada, mille ääres vist mõnede inimeste eluasemed, kuulsime kukkede äratust karjumas, jne loomahääli. Üks vietnami naine tegi põldu.

img_1699

Üks lõbus kutsikas koperdas ka ringi. Selles mõttes oli veel inimsõbralik, et oleme tähele pannud – euroopa koerad ja vietnami koerad on täiesti erinevad – euroopa koer suhtleb inmesega, vietnami koer ei suhtle. Nad ei otsi inimesega ei silmsidet ega tule su juurde, tavaliselt nad ei haugu su peale, nad ei reageeri kutsetele, nad lihtsalt on. Ilmselt on suhe koertesse siin vastastikune, koerad on lihtsalt samasugused loomad nagu kõik muu söödav ja kohalikel ei teki mingeid ülevoolavaid emotsioone nendega. Kindlasti on nad ikkagi veidi enamt kui suvaline loom, st eks nad öösel hoiavad ehk kodu, aga jah, palju emotsioonitumad ja iseseisvamad tunduvad olema. Leegi kurdab, et vietnami koerad talle lihtsalt tähelepanu ei pööra, ehkki ta on neid harjunud nii Eestis kui oma Gruusia reisil meelitama.

img_1700

Rahvuspargis leidime ägedad kännujuure kujuga betoonist prügikastid – hiljem nägime, et neid isegi tühjendatakse, sest mingi aeg kõndis meist mööda kohalik, kel suur prügikott seljas ja korjas nii metsa alt kui neist prügikastidest sodi kokku. Samas oli pargis ka prügi, mida keegi pole tükk aega koristanud.

img_1701

Igasugu ägedaid puid nägime ja kasvasid seal, kus parajagu ruumi.

img_1702

img_1703

Teekond viis üles-alla ja andis kohe turnida seal.

img_1704

Lõpuks jõudsime mäele ja tipust avanevast vaatetornist nägime kauguses rahvuspargi hooneid, meie roller on nende hoonete taga kusagil 🙂

img_1705

Vaade muidugi ilus:

img_1708

Ronisime veidi edasi ja siis nägime ka nn mäetipu ära, kus parasjagu üks Lõuna-Korea turist pilti tegi:

img_1710

Varsti aitasin ka Leegi pildile poosetama:

img_1712

Teekond mäest alla, kivid poorsed ja teravad:

img_1713

Suur puu:

img_1714

Tüüpiline vaade teele ehk pildi mõttes segapudru:

img_1715

Laialehelised taimed:

img_1716

Ühtegi looma peale paari linnu ei õnnestunud rahvuspargis näha, ainult paari ca 30-40cm pikkust paksu sisalikku nägime vilksatamas lehtede ja puujuurte alla. Liikusime rahvuspargist edasi. Pildil mingi teeäärne taimekasvatus:

img_1717

Käsime …koopaid vaatamas, aga koopasse sissepääsuvärav oli lukus, tegin ühe pildi läbi metallvõre:

img_1718

Me oleme mitmel pool siin näinud väga lahedaid trepi käsipuid, mis oleks justkui tehtud puidust ja siis nagu mingi tsemendiseguga üle mäkerdatud, aga tegelt on see puhas betoonitöö, igatahes meid pettis algul ära, väga ehe nägi välja 🙂

img_1719

Teele jäi üks huvitav ehtis, mõtlesime, et ju mingi kohvik seal lõpus on, aga ei olnud kohvik.

img_1729

Laudsild:

img_1720

Teekonna lõpus avastasime, et see on väike budistlik pühamu:

img_1727

img_1724

Hoonest tagapool leidsime väikse koopa mitme altariga, panime meiegi sinna väikse annetuse:

img_1723

 

 

 

 

 

 

 

 

 

img_1721

img_1722

Tagasiteel leidsin selle, mis saab vette kukkunud plastpudelist:

img_1728

Me ei sõitnud ainult suuri teid mööda, vahel uudistasime ka põldudevahelisi teid. Pildil tüüpiline Vietnami kktööloom, enamasti kasutatakse põldude kündmiseks, hetkel tankimas:

img_1730

Nägin täiesti süsimusta mesilast või herilast, ikka tükimaad suurem (ca 6-7cm pikk), kui tavalised euroopaisendid – väga liikuvad ja raske vähegi teravat pilti saada, korralikust säritamisest rääkimata:

img_1731

Tüüpiline laut keset eikellegimaad, laudas paistab kits kui hästi otsida:

img_1732

Kuna Põhja-Vietnami mõistes on praegu talv, siis pole ka enam riisipõlde. Põllud küll on, aga riis on ära korjatud, mõnes kohas olid üksikud rohelised tutid kasvamas:

img_1733

Sõitsime ja leidsime ühe huvitava maastiku, mille sarnast polnud varem näinud:

img_1734

Teed ääristasid mangroovimetsad, ilmselt inimtekkelise päritoluga, vist:

img_1740

Ilus vaade:

img_1735

Jõudsime sadamasse, kust ka praamid väljuvad, vaade sadama kõrval asuvale madalamale osale:

img_1736

Kohalikel on lahedad paadid, vitstest punutid, tõrvatud ja siis nö klaaskiudriide ja -liimiga üle tehtud:

img_1737

Näide, kuidas ülemine paat tehtud on:

img_1752

Mulle hullult meeldivad sellised vaated:

img_1738

Kui Eestis keegi seda maja müüa pakuks, siis olles www.kv.ee vieid ringi vaadanud, võiks sellise maja müügikuulutus kõlada umbes selliselt:

“Müüa stiilne väike renoveerimisvalmis maja mangroovimetsa ääres, looduskaunis kohas, maja ümber madalamat tüüpi kõrghaljastus, oma veekogu, naabrivalve ja parkimine tasuta!”

img_1741

Siin tundub olevat mangroovimetsa n-ö istutusväli, need nö väljad on kenasti mingite pisikeste teedega ära piiratud, mõnes veekogus on kasvavad suuremad taimed, mõned on tühjad, mõnes selline vaade:

img_1742

Leidsime veidi edasi sõites ookeani kaldalt ka sellise veidi kuivale jäänud mangroovipõõsa:

img_1743

Liiva-kruusarannalt leidsime päikse eest liiva sisse peitu pugenud krabide poolt tehtud kunstivorme:

img_1745

img_1746

Üks mustvalge pilt ka rannast:

img_1744

Üks tōeline rannapilt ka, privaatrand:

img_1747

Teel nägime mitmes kohas kodukitsi pikutamas:

img_1748

…ja rohelist söömas:

img_1750

Kohalikud kuivatavad tee (tihti ka tolmava tee kõrval) ääres kala:

img_1753

img_1754

Ka linnas on suur kalapaatide sadam ja ka siin on rohkelt kõikvõimalike kalade kuivatamisreste, hommikul laotatakse laiali:

img_1755

img_1756

Õhtul korjatakse kokku:

img_1757

Viimase reisi tegime sellisesse kohta nagu Cannon Fort ehk endisesse merekindlusesse:

img_1767

Leegi tegi tutvust kohalike kodusigadega, kes kindluse juures ringi tuterdasid:

img_1758

Ilusad loomad:

img_1759

Üks vana kahur:

img_1761

Laskemoon mida kasutati eri suurustega kahurites:

img_1760

Selline võis välja nö töötav rannakaitsekahurväelaste tööpäev, kusjuures see kahur on prantslaste poolt tehtud 1918 ja kasutust leidis see siin 1945. aastal ning see kahur lasi kuni 40km kaugusele:

img_1765

Jõudsime kohale ca pool tundi enne päikseloojangut:

img_1763

Ilus päikseloojang oli:

img_1764

img_1762

Me polnud ainukesed, kes ilusat loojangut olid vaatama tulnud:

img_1766

Õhtuks võttis Leegi pannkoogid ananassiga, polnud üldse meie eesti pannkoogi moodi, aga maitses siiski väga hästi. Mina jäin taaskord nuudlisupile kindlaks, mille üle Leegi üllatus, sest pannkook on olnud läbi aegade mu lemmik juba lapsepõlvest saati:

img_1768

 

08. detsember 16′

Otsustasime juba eile õhtul, et sööme hotellis hommikust ja lähme kohalikule turule uudistama, teel turule oli keegi kunagi ammu võtme ära kaotanud, nüüd siis võti nähtavas, samas kindlas kohas sulanud asfaldis:

img_1771

Kohalik tüüpiline  “tänavatankla” rolleritele, bensiin on plastpudelites:

img_1769

Igasugu imeasju müüakse tänavatel: kuivatatud ja kimpu seotud ussi jne:

img_1770

Turg:

img_1772

Leegi oli kui paradiisis, ostis siit:

img_1773

siit:

img_1774

..ja siit:

img_1775

…ja siit:

img_1776

See, et vietnamlane suhteliselt vaene on, ei tähenda, et nende laps ei võiks hea välja näha:

img_1777

Turu müüjad kuivatatud kala puhastamas:

img_1779

Kohalik kellassepp prilliraamide kruvi vahetamas:

img_1780

Kui meil euroopas lubati peale pikka vaidlemist turule ka minibanaanid, siis siin on müügil ka imemaitsvad mikrobanaanid 🙂

img_1781

Täna päeval nägime ühe söögikoha ees tavapärasest veidi rohkem rollereid:

img_1782

ehk kui vietnamis on pulm, pannakse pidulikumad riided selga, kõpskingad jalga ja tullakse pulma …ikka rolleriga 🙂

img_1783

img_1785

Juba eile õhtul jäi silma, et see sôögikoht pakub 5 USD eest buffetlauda, koos rikkaliku merandide valikuga, Leegi käis uurimas, millal buffetvalikut (alates 17.00) pakkuma hakatakse:

img_1784

Kolasime rannas, ma salvestasin merelainete loksumisi ja tegin täna päris palju videosalvestusi, väike selfi ka õhtuks:

img_1786

Ca tund päikseloojanguni, valgus hakkas juba looma:

img_1787

Uus näoraamatu kaanepilt:

img_1788

Esiplaanil Hetkel aerutav kalapaadimees, kes iga kord kui rannaääres jalutasime, meid ja kõiki teisi niisama jalutajaid oma paadituurile kutsus. Lõpuks suutsime sellele tüütusekotile andeks anda – ta sobis oma pisikese paadiga suurepäraselt pildile:

img_1789

img_1790

img_1791
Tüütusekott all vasakus nurgas oma munakoore peal – ilmselt “rikkus” tüüp ära ka minu GoProga tehtud TimeLapse video 🙂

Päikseloojanguga pildstamisega saime ühelpoole ca 17.20 ja saabus aeg minna uurima, mida 5 USD eest per nägu süüa saab, uhkelt sai:

img_1793

img_1794

Valisime esimeseks sellise molluskitevaliku, kokk lasi need kuumal söegrillil uuesti kuumaks ja tõi meile lauda:

img_1796

Ega molluskitest söönuks saa, võtsime muud paremat ka juurde 🙂

img_1795

…ja kui te arvate, et me rohkemaks polnud võimelised, siis te eksite! Inimesel on see vist veres: kui tasuta ehk kindla summa eest võib süüa niipalju kui mahub, siis ikka mahub ka, …lahkusime kõhud punnis ja leidsime, et hotelli 6. korrus on ikka liiga kõrge ronimiseks 🙂



Leave a Reply

Your email address will not be published. Required fields are marked *