/Leegi kirjutab/

 

Kui Jassu oli väike poiss ja pühapäeviti ärgates tema voodi kõrval öökapil pannkooke ei olnud, sai ta vanaema peale väga kurjaks. Solvus kohe terveks päevaks! Sest mis teha, kui pannkook on kõikvõimalikest söökidest lemmikuim ning armas vanaema on sind söökidega ette-taha hellitanud.

 

 

Kui hommikut alustasime pannkookidega, siis Jõuluõhtu lõpetasime piraka kalkuniga, kelle Joanna meile kingituseks ostis. Kalkun on üks Ecuadori peamistest jõuluroogadest ühes erinevat sorti riisidega. Lõunaks sõime verivorsti, mille olime ostnud kohalikult kaupmehelt mõne päeva eest, kui too tervet siga söögikoha ees vardas hoidis. Aga verivorst polnudki maitselt nagu verivorst, sest vaatamata tangu sisaldusele koosnes rohkest rääsunud rasvast ja puudu oli “õiget” maitset andev vorstirohi.

 

 

 

 

Meil siin ju Eesti ajaga võrreldes 7 tundi aeg tagapool. Niiet Eestis algasid jõulud 7 tundi varem, meie jõuluõhtu algas aga siis, kui terve Eesti tudub! Tahtsime ikka meie kõiki kalleid sõpru, kes meid FB-i vahendusel jälgivad, kellaaja mõttes õigeaegselt rõõmustada. Seepärast tegime väikse fotolavastuse juba päev enne, et meie kuumad, päikselised Ecuadori soovid Jõululaupäeval ikka pärale jõuaks! Feliz Navidad! meie kambalt ehk siis need 4 pilti:

 

 

 

 

 

Aga ega meie jõulune päevakava ainult söömisest ja söömise ootamisest ei koosnenud. Nimelt olime kuulnud, et Lõuna-Ameerikas võetakse jõule vastu erinevates linnades jõuluparaadiga. Neist tähtsaim ja märkimisväärseim, väidetavalt suurim ja äämiselt värvikas paraad juhtumisi toimub iga aasta Cuencas. Läksime meiegi uudistama seda “kodulinna” paraadi ja enda üllatuseks saime sündmuse näol hoopiski aimduse, kuidas päriselus võiks välja näha Rio de Janeiro iga-aastane karneval!

 

 

 

Paraadi kutsutakse Pase del Niño-ks (ingl.k: the Passing of the Child), mis tähendab et seoses Jeesus Kristuse sünniga on põhifookus lastel. Hispaanlased tõid Pase del Niño tähistamise traditsiooni Ladina-Ameerikasse ca 500 aasta eest. See on katoliiklik jõulutraditsioon, kus Jeesus-beebit kantakse läbi eri maade linnade ja külade ning enim tähistataksegi Pase del Niñot Andide piirkonnas (eriti käib see Ecuadori kohta).

 

Cuenca paraadi peetakse suurimaks omasuguste seas, sest sündmusest võtab osa 15 000 inimest, väidetavalt 100 000 pealtvaatajaga (terve Tartu linn, kujutate seda ette?!). Sajad inimesed võtavad paraadilt osa hobustega ja enamik jalgsi, samuti on paraadi osaks kristliku sümboolika+köögiviljade-juurviljade-lillede-pudelite-grillsigade-grillmerisigade ja grillkanadega kaunistatud autod…

 

Olime eelnevalt arvanud, et paraad toimub 2-3 tundi, tegelikkuses vältas see 6-7 tundi ( allikaks Internet). Kuna see läks nii pikale, siis me ei jaksanud seda värvide ja rõõmuküllasuse kompotti sugugi lõpuni vaadata.

 

Paraadilt võtavad osa tuhanded pisikesed Jeesuslapsed ja teised Piiblist tuntud tegelaskujud, sh Joosep ja Maria, inglid, tantsijad, pillimehed jne. See sündmus on siin Ecuadoris nii suure tähtsusega, et perekonnad ja ametiühingud hakkavad paraadiks ette valmistuma juba aasta aega enne!

 

Paraadil pakutakse mitmes kohas osavõtjatele ja pealtvaatajatele joogiks chicha-t, mis pidi olema kodusel teel valmistatud kõrge alkoholisisaldusega jook. Tea küll seda, vaevalt et selle joogi pärast oli piduliste meeleolu nii kaasakiskuv ja ülevoolavalt rõõmus, küllap see energia voolab ikka ecuadorlaste endi temperamendist välja :).

 

Nüüd siis paraadist. Me tegime sellest oi-kui-palju pilte (alljärgnev) ning Ulvi blogist saab vaadata ka toredaid paraadivideosid.

 

 

Ehitud lapsed:

 

 

Paraadi algus ja mundrimehed marssimas:

 

 

 

 

Mingil hetkel kogunes paraadi alguspunkti kokku meeletu rahvamass, niiet seal rahvamassi sees tundsin, et mind peaaegu laiaks litsutakse- hobuste seljas olnud mundrimehed käskisid rahval 1,5m laiune tee teha “paraaditamiseks”. Pole kunagi varem end sellise kiluna karbis tundnud:). Alloleval pildil on tee paraadiks (inimestest) puhas 🙂

 

 

Ka ratastooliga saab pidulikult paraadil osaleda:

 

 

Mis ma ennist kirjutasin -taevased inglid ise tulid maa peale! 🙂 :

 

 

Mundrimehed rahva seest teed tegemas:

 

 

Üksik pillimees:

 

 

 

 

Orkester:

 

 

Uudistekanal olid otseülekannet paraadist tegemas ning tee ääred koosnesid rohketest võttekohtadest ja kaamerameestest:

 

 

 

 

Veel üks natuke tõsine ingel:

 

 

 

Kaunitar ratsa:

 

 

Teine kaunitar ratsa:

 

 

Ja nüüd oli aeg dekoreeritud rekkate ja nendelt lehvitavate kaunitaride käes:

 

 

 

 

 

 

 

 

Inimesi, igasuguseid!

 

 

 

Mees, kes Piiblist välja roninud:

 

 

 

Siin lausa terve inglite armee!

 

 

 

 

Jeesus kogu oma perekonnaga ka kohal (ok, Jeesust dubleeriti küll tuhandel eri viisil ja näoga!) :

 

 

Maarja ja Joosep Jassule kaamerasse vaatamas – uudisteportaalid, kas võime teile oma kontonumbri anda? Kiire! 🙂

 

 

 

Noori kaunitare ja kaunikesi:

 

 

 

 

 

 

Väike dekoreeritud käru grillkanaga:) :

 

 

Neil piltidel võib näha tõelist elevust ja ecuadorlaste rahvusuhkust:

 

 

 

 

Sellised tegelased ka kohal:

 

 

 

Tantsutüdrukud:

 

 

 

 

 

 

Ja siingi tegelane Piiblist:

 

 

Värvilised memmed:

 

 

Kellele kaunistatud grillmerisiga? Ecuadorlaste lemmik delikatess, sedapuhku presenteeritud nii pidulikult:

 

 

Pillimeeste kamp:

 

 

 

 

Tantsijaid:

 

 

 

Paraaditajad:

 

 

 

Tantsupoisid:

 

 

Tantsunaised:

 

 

Inglid koertega:

 

 

Kas ei meenuta see tegelane alloleval pildil meie eestlaste kuulsat kuldsuud, Väikest Oliveri? 🙂

 

 

Ja veel tantsijaid, ja veel rõõmu!

 

 

 

Jah, kes on Jeesuse risti löönud, kes aga sea… :

 

 

See siga muide on ikka päriselt teinud “ruik, ruik” enne, kui ta risti löödi:

 

 

Pidu ja pillerkaar kestab:

 

 

Jassule meenutas see tegelane kuulsat näitlejat Christopher Lloyd’i:

 

 

 

Piduauto:

 

 

Veel üks kirik ja ühislaulmine, kuhu enne paraadilt lõplikku lahkumist sattusime:

 

 

Kuna Cuenca paraad on nii tähtis sündmus, siis selle turvamiseks olid kohal loendamatud hulgad revolvritega politseiametnikke ja ka kiirabiautod:

 

 

No me tõesti ei jaksanud tervet paraadi lõpuni vaadata, sest tohutu rahvamass, kes koos oli üritust vaatamas, ja tohutult värvikad inimesed seal paraadil, ja need peatumatud lõbusad muusikaansamblid – see kõik oli kokku nii suur emotsioon ja tohuvabohu, et pidime seda minema koju settima. Otsustasime, et enne kojujõudmist käime poest läbi, ostame midagi värsket.

 

 

Pole aga vahet, kui suur on arve (meil oli 17 USD), -kui sa tahad Ecuadoris suurpoes kaardiga maksta, on sellest igavene jama. Et jah, saab küll, aga jällegi tahavad näha su passi, viivad su mitu letivahet eemale makset teostama ja pärast tahavad veel mitut allkirja ka tšekkidele saada. Jeerum! Nii lihtne asi, mis peaks võtma max 20 sekundit, võtab siin 10 minutit!

 

 

Ega see Jõululaupäevane kojuminek meil liiga lihtsalt ei läinudki. Olime kuulnud, et terve Cuenca äärelinn on ka miniparaade täis, aga et ongi ja kohe nii põhjalikult! – Seda ei osanud arvata. Ehk siis meie kodutee oli rahvamassist ja autodest blokeeritud. Me pidime hoopiski ringi sõitma alljärgneva paraadi ja Jeesus Kristust kiitva ürituse pärast (paraad oli meie külastushetkel läbi saanud, peeti parajasti pidulikke ülistuskõnesid):

 

 

 

Jesper, kus inimesed on VIITSINUD vaeva näha autode dekoreerimsiega, eks! Ei meenu, et kunagi ja kusagil enne oleks midagi sellist näinud…

 

 

Klounid?!

 

 

Printsess tavainimeste keskel:

 

 

Paraadilised tšillimas:

 

 

Auto katusel lapsed:

 

 

Püha grillitud merisiga ja grill-lind!

 

 

Isegi grillituna häst nuumatud siga ja merisead auto katusel :

 

 

Grillitud kana ja vägevalt ehitud auto:

 

 

Juhin tähelepanu, et seal auto katusel on jälle siga:

 

 

* * *

Jõulud jõuludeks. Tulid teised meil päris suvised, nagu näha saite. Ei vihmaraasugi, mis siis veel lörtsist ja lumest!

Aga kõik ilusad pühad saavad ükskõik läbi, said meie jõuludki. Otsustasime, et ühe päeva puhkame niisama sellest jõulutrallist, aga teise päeva käime vaatame ära muistsed inkade varemed Ingapircas, Cuencast 80 km kaugusel! Pealegi olla need Ecuadori suurimad inkade aegsed varemed.

 

Varemete kaart:

 

 

Nagu Machu Picchugi puhul, on ka Ingapirca varemed seotud saladustega. Ehk siis keegi täpselt ei tea, miks see linn ehitati ja mis funktsioonidega jne. Igatahes on inkad sinna ehitanud veejuhtimise süsteeme ning paljud kohad on seostatud religioosse tähenduse ja astronoomia uurimisega. Tähtsaim ehitis kompleksis on Päikse Tempel. Päikse Tempel nagu ka muud ehitised/müürid on ehitatud inkadele iseloomulikul viisil – ilma mördita.

 

 

 

 

Kuna inkad on alati väga austanud Päikest, Kuud ja üldse oma jumalaid, püüdsid nad oma ehitised alati taevale võimalikult lähedale ehitada. Päikse Tempel on varemekompleksi kõige kõrgemal asuv ehitis ning seal viidi läbi loendamatul hulgal rituaale.

 

 

 

 

Müüride ja hoonete ehitusel, nagu ennist öeldud, mörti ei kasutatud, see-eest oli kivitöö ja õigete kujude väljatahumine täppisteadus:

 

 

 

 

Misuke peen kivitöö!

 

 

 

 

Kui inkad Ingapirca kompleksi ehitasid, uskusid nad, et Jumalad on neid seda tegema suunanud ja selle koha välja valinud. Seda vaatamata veidrale kliimale, mis aastaringselt võib olla äärmiselt muutlik – kord paistab päike, siis järgmine minut sajab vihma, on külm ja tuuline ning pealekauba asub korraga kogu 3+km kõrgusel asuv kompleks üleni pilve sees. Meie kogesime ka seda heitlikku ilma, sest tulles oli ilm pilves, aga ilus, korra tuli päikegi välja; lahkudes aga olime mattunud pilve sisse, sadas peent uduvihma ning oli märksa jahedam kui saabudes.

 

 

Inkadel oli kilpkonna kujuline kivi kohe Ingapirca ehituskompleksi kõrval:

 

 

 

Vaade orgu:

 

 

Selle eukalüpti puu seemneid korjasime kaasa:) Vaevalt nad aga idanevad Eestis:P :

 

 

Lehm ja aaloe:

 

 

“Mina olin siin”-aaloe ehk näide sellest, mida teevad osad turistid teiste tähelepanu püüdmiseks ja endast loodusesse pikaks ajaks märgi mahajätmiseks…

 

 

Inka nägu kaljule joonistunud, kas näete?

 

 

Jassu arvas, et ma sobin küll selle kalju-inkaga koos pildile, et oleme piisavalt sarnased:)

 

 

Kas olete kuulnud enne “tree tomato”st, puutomatist ehk tamarillost? Olgu öeldud, et meie ka ei olnud, aga ostsime neid Cuenca turult granadillade pähe… Loll saab kirikus ka peksa :))))), sest selgus, et toorelt ei maitse puutomat kuidagi. Küll aga saavat sellest keetes mahla teha. Koor on mõru ja süüa ei kõlba. Tamarillo sisu aga on meie meelest piisavalt mitte intrigeeriv, sest meie tamarillod seisavad õnnetult juba teist nädalat köögikapil ja – keegi meist ei taha neid õnnetukesi! Oleme proovinud panna neid juurikaroogadesse muude asjadega segamini, aga ka seal ei vaimusta tamarillo maitse meid kedagi. Tamarillo pole aga nii lootusetu, kui mina kirjeldan, – seda võib ilma kooreta kasutada nt magustoitudel ja puuviljasalatites (Internet soovitab). Koor eemaldub muide eriti kergelt, kui tamarillo hetkeks kuuma vette panna.

Tamarillo jutt läks nii pikale, sest nägime ühes aias päriselt tamarillosid kasvamas! :

 

See allpool on trompetlill oma munakujuliste viljadega:

 

 

Vaade Ingapircas:

 

 

Mnjaa, tee ääres pakuti meile müüa inka pealuud, siis veel inkade kivisse graveeritud erisugust sümboolikat, kivikirve tera (100 dollarit, kui õigesti aru saime!) ja väidetavalt ka autentseid inkade ajast pärit vaase.. Noh, ütleme nii, et meie kamp ei ole kollektsioneerid. Meid väga ehmatas see pealuu, mida lustakas ecuadori vanatädi paberi seest lahkelt välja pakkis ja laia naeratusega kaasa pakkus. Taevane arm, mida veel! Vaasid jällegi olid kaetud tolmukorraga, nagu oleks nad tõesti maapõuest leitud reliikviad, aga arutasime omakeski, et samahästi saab need vaasid ka ise tolmukorraga katta ja siis nende eest varandust küsida. Ega me tõde ei tea, kui vanad või värsked need vaasid päriselt olid. Meist jäi kõik see kraam ostmata… Mnjaa, Tšiilis, Valparaisos pakkus ka surnuaiavaht laia naeratusega meile surnute konte suveniiriks kaasa, noh, neidsamuseid, mis maavärin maapinnale raputanud. Võib-olla on tõesti turiste, kellele pakub huvi, aga täname, ei, meie suveniiride maitse on teistsugune 🙂

Turistiatraktsioone oli teisigi. Maksad mõne raha ja juba saadki laamaga pilti teha! Meie pildistasime ühte sellist perekonda:

 

Tädi Tiiale ja emale taimepilt:

 

 

Kellegi taimerikas kodu:

 

 

Ulvi blogist saab rohkem lugeda, kesse Lenin siin Ecuadoris selline on. Olgu meie blogis lühidalt öeldud, et Lenín Moredo on Ecuadori praegune president. Lenin olla maailma ainus praegune president, kes ratastoolis. Ratastooli jäi ta ka vaid röövlite pärast, kes talle 1988. aastal kallale tungisid ja teda tulistasid. Igatahes oleme mõnelgi pool näinud seintel propageeritavat president Lenin-it:

 

 

Tundub, et peame veidi sõnu tagasi võtma, mis puudutab Ecuadori kallist hinnataset. Jah, see on kindlasti kallim riik kui Boliivia või Peruu reisimiseks ja turistiasjadega tegelemiseks, kuid näiteks kütus on siin maal väga odav – 1 gallon on 1,46 USD ehk 1 l maksab 0,4 €! Ja kui minna ikka nurgatagusesse kohta sööma, mis kohalikele mõeldud, maksab praad ja jook ainult 1,3 USD! Selle alloleva prae sõime me Cañar-i linnas. Omavahel naljatlesime, et käisime Kanaaridel lõunatamas ja puhkamas. – “ñ” hääldub ju espanjooli keeles “nj” ehk linna hääldus: “Kanjaar” :).

 

 

Lõpetuseks. Me ei julgenud see aasta Jõuluvanalt lund küsida. Ega ka lörtsi. Ikkagi troopiline Ecuador ju ning mõtlesime, et Taevataat hakkaks vist naerma meie soovi üle. Aga ma siiski palusin tagasihoidlikult Eestist vennalt Allanilt, õelt Lehtelt ja Räpina Aianduskooli viinamarjaspetsialistilt Jaan Kivistikult saata meile natuke lund, noh, et kui “teil seal Eestis ja Rootsis (Lehte) üle peaks olema….” Nüüd tundub, et SEE TÖÖTAS! 😀 – Sest meil siin Cuenca mägedes oli täna tund aega lõbu laialt! Me täname südamest Eesti ja Rootsi maad ilusate, lumivalgete raheterade eest ning pole ju hullu, et teie soovid juba 3 päeva hiljem kohale jõudsid! 🙂

 

 

* * *

 

Ulvil on samadel teemadel 2 postitust, esiteks muhedalt kirjutatud blogi jõuludest koos illustreerivate videotega paraadist:

http://ulllugu.blogspot.pe/2017/12/joulud-ecuadoris-leniniga.html

Teiseks inspireeriv blogi Ingapirca varemetest:

http://ulllugu.blogspot.pe/2017/12/tomatipuud-ja-kanaarikuradid.html