Kallid blogi lugejad,
meil Jassuga on olnud väga töökas ja kiire suvi. 11. juunil said meist kolleegid-maastikuehitajad Norra firmas Lundbergs Anleggsgartneri AS. Töötasime ca 1,5 kuud kuni firmas algas kollektiivpuhkus (3 nädalat) ning ka meie võtsime omale ühe nädala vabaks 🙂
Kokku tuli meil 6 matkapäeva ja 1400km autosõitu. Marsruut: Arendal-Olandsbu-Lysebotn-Kjerag-Suleskard-Dalen-Odda-Hardangervidda-Geilo-Sandefjord Torp Airport-Arendal
Puhkusereis sai alguse sellest, et ühel ilusal päeval otsustasid Silver ja tema 5-aastane poeg Birger meile Norrasse külla tulla. Mina vana odavlennudiilide leidja organiseerisin lennu- ja bussipiletid ning 16. juuli varahommikul asus reisiseltskond Tartust teele:
…ning samal hilisõhtul oodati meid juba Lõuna-Norras Arendali lähedal Statoili bensiinijaamas. Siia oli bussijuht nad maha visanud ilma linna sisse põikamata.
Silver ja Birger Statoili bensukas – isegi pärast pea ööpäeva pikkust rännakut meie juurde oli 5-aastase poisi näol suur lõbus naeratus!
Esimene õhtu oli lühike – koju, natuke reisimuljeid, magama.
Igati korralik issi loeb esimesel õhtul pojale unejuttu 🙂
Pole vahet, mis pidi madrats paigutada, laps magab ikka issi kaisus 🙂
Teine päev oli meil Jassuga viimane tööpäev enne puhkust ning seega külalised jäid meie suvemaja ümbrust avastama. Õnneks oli meil lühike tööpäev ning pärast meie kojutulekut tegime šopingutuuri kohalikus Stoa tsentris (Arendali lähedal suurem poekettide kogum). Ostsime kaasa nädalaseks matkaks viimased matkatarbed ja toitu.
Mis siis, et norra keelt veel väga hästi ei oska- lapsele sobis ka eesti keelde improviseeritud jutt “Kaunitarist ja Koletisest” 🙂 Ning kõige tähtsam – pildid rääkisid ju enda eest!
18. juulil, laupäeva hommikul kell 10 saime kätte Hertzist oma rendiauto- Nissan Pulsar koos kõikide lisadega, v.a. automaatkast. Hind oli Norra kohta igati mõistlik (300 eur 6 päeva). Algselt valisime Norra teedel seiklemiseks kõrgema VW Golfi, aga Nissan käras ka- isegi paremini!
Vähe sõitnud auto- 13713 km! Võtmevaba käivitus, GPS, püsikiiruse hoidja, USB laadija jne…
…3 tervet inimest mahub pagasnikusse, jupitatult veel rohkem!
Pärast rendiauto kättesaamist oli tähtis osa asjade pakkimine ja pealelaadimine autosse. Birger arvas, et suurte kottide tassimine pole kellelegi probleem!
…Vanemad ja targemad ei hakka ennast raskete matkakottide tassimisega kohe algusest peale koormama, vaid jätavad selle noorematele ja südikamatele!
..Tubli, Birger!
Siin pildil näha üks vanem ja targem inimene 🙂
Poisil kah hea meel, et sai end kasulikuna tunda…
Laupäeva päeval asusime teele sisemaa suunas. Alustuseks vaatasime kaardilt välja 50 km kaugusel Arendalist asuva Olandsbu küla, kuhu viisid vaid kõrvalteed ja kruusateed. Kohati oli tunne, et Nissan ei suuda kividest-aukudest läbi murda ning ringipööramiseks vajaolev ruum puudus. Kuid hakkame saime! Otsisime tegelikult hütti, kus vahelduva pilvisuse ja vihmatibutuse tõttu öömajale jääda. Nimelt üle Norra paiknevad ka tasuta hütid ränduritele (vaata hüttide asukohta www.ut.no), kuid see hütt, mille otsingule meie läksime, oli siiski ettebroneerimisega ja niisiis seekord lukus 🙁
Parkisime auto kiviväljale soode vahele, et ringi vaadata. Taustaks üks maja middle-of-nowhere, mille tuulevarjus süüa tegime :-).
Silverile kuidagi sobib see kokkamine 🙂
Keset üht ilusat kiinu-käänulist teed leidsime hobused, karjakoerad ja rõõmsalt meile möödasõitjatele lehvitavad norrakad! Jassu ei suuda isegi nüüd peale 1,5 kuud Norras töötamist imestamist lõpetada teemal “kuidas krt need Norrakad suudavad kogu aeg ja SIIRALT naeratada!” 🙂
Sellise järvistu juurde sättisime üles oma esimese öömaja ja Jassu sai meeldejääva õppetunni, milleks auto käsipidur hea on… 🙂 Ilm oli suurepärane, öösel tibutas vaid õige vähe. Samas teel siia mujal piirkondades tuli vihma.
Jassu tegi pilti, meie seisime ;-).
Silver tegi ka vahepeal klõpsu! 🙂
Peakokk teeb kohvi.
Birger tegi ka pilti 😉
Tutvustasime külalistele Norra rahvusrämpsrooga 🙂 pølse med brød!
Eestlased vaatasid vaimustunult, kuidas asjatundjad rahvusrooga teevad! 🙂
..Kokaperekonna esiklaps sõi ja kiitis!
..Näed, me ei valetanud- maitses küll!
Reeglina on Norras pühapäeviti kõik poed kinni, aga pisikestel alla 100 ruutmeetri suurustel poodidel on lubatud erandjuhtudega siiski uksed lahti hoida!
Tütarlaps, kes tahtis mägedes bikiinipilti, sattus norrakate suurema tähelepanu alla, siiani ei mõista miks… 🙂
Tütarlaps ja bikiinipilt ise 🙂
…Juulikuus lumi on maas!
Jassu avastas enda jaoks uue spordiala – lumeronimine!
Vahel peab isegi Duracelli jänes puhkama!
Enne suuremat sorti mäkketurnimist (ca 3 tundi ühes suunas üle 3 mäe) Kjeragis otsustasime midagi toekamat süüa teha ning lambad tulid ka uudistama, mida head pakutakse 🙂
Seda lambad sööksid 🙂
Isa-poega 🙂
Ega me ka teadnud, kuhu minna, aga õnneks näitas kõige pisem teed 🙂
Matkajuht vaatab, kas taganttulijad suudavad tema tempot hoida…
Vihm oli kivid libedaks teinud, ronimine oli raske. Mul veel matkakott seljas …aga varsti märkas Jassu minu mossis nägu ja võttis raskema koti oma kanda ning mina sain fotokolakoti 🙂
Päris karm turnimine!
…üle jää ja lume!
Üle kilomeetri kõrgusel merepinnast pole lumi juulikuuks kuhugi kadunud!
Matkajuht juhib libedale kohale tähelepanu: vaadake ette! 🙂
Kahe mäe vahel orus, taustaks lumesulamise vesi 🙂
Jassu sunniti ka ühele pildile poseerima 🙂
Kohale jõudes meid ees 30 kraadise kuumuse ja lauspäikese asemel hoopis 6 kraadi sooja ja tihe uduvihm – kellaaeg ka hiline, seega otsustasime öö ekstreemselt ära veeta!
Kuulus Kjeragi kivi, millel seistes saab 1km allpool asuva maapinna üle mõtiskleda 🙂
Kjerag pilveudus!
Meie telkimiskohast 10m kaugusel asus mitme meetri paksune lumi!
Meie ööbimiskoht middle-of-nowhere ehk Kjeragi kalju peal, meist paremal saab soovi korral nautida 1km vabalangemist …
Ilm oli sitt, aga tuju see-eest hea!
Ka hommikuks ei olnud ilm paremaks läinud! Ei sadanud, aga olime pilve sees. Kõik asjad märjad… st telk , madratsid, magamiskotid jne, rääkimata märgadest riietest, mis tuli selga tõmmata!
Pildil näha, kui kaugel me olime lumest!
Poolel teekonnal tagasi auto juurde selgines ilm ja isegi päike piilus korra või paar.
Duracelli jänes oli nagu ikka rõõmus, vaatamata sellele, et pidi hommikul märjad riided ja jalanõud selga-jalga panema!
Mägedes ronides mõtlen alati, kas teekond üles või alla on kergem- mõlemad on rasked ja annavad lihastele suure koormuse!
Ilus päikseline mägede pilt. Kahju, et Kjeragi kivi juures sellist ilma ei olnud!
Mehed puhkehetkel 🙂
…Ja siit ta tuli – pilv, mis kattis mõne minutiga kogu Kjeragi piirkonna ja päikse! Tunni pärast tibutas taas vihma…
Siin me oleme! Kõik matkasellid ühel pildil 🙂
…Oh, oleks ka Eestis sellised mäed! Kui väike Birger Norras lennukiga maandus ja oli natuke aega bussiaknast Norra maastikku vaadanud, küsis ta issilt, miks see maa nii ilus on? Tõsi, lapsesuu ei valeta :)!
Kjeragist alla tulles oli meil üks soov- saada oma matkavarustus kuivaks ning veeta üks öö linade vahel! Selle armsa mätaskatusega maja eest maksime 550 NOK (ca 60 eur) . Öelge veel, et Norras on kõik kallis.. – kust leiaks Eestis sellise maja sellise hinna eest? Majas olid KÕIK asjad olemas söögitegemiseks, pesemiseks,magamiseks ja vaba aja veetmiseks (telekas, diivanid).
Laotasime kõik oma märjad asjad kuivama
Matkal olles ei saa hambapesu unustada 🙂
Kokk jääb kokaks ka matkal 🙂
1 minut matkal, kus Birger ei leidnud mingit tegevust! Kinnitame Jassuga, et muidu olid kõik tema vabad hetked täidetud aktiivse tegevusega..
Isuäratavad söögilõhnad meelitasid kohale külalise…
…Külalisele maitses ka pannkook! …sööge ise oma hiiri kui tahate 🙂
Mina olin vahepeal lihtsalt ilus:-)
Nora moos 😛
Kui me peaks Jassuga maja hakkama Norra ehitama, siis selline ruumipaigutus (Jassu tegi iPadis suisa visandi), on ka meie maja aluseks. Ruumide suurused ainult suurenevad, kuid paigutus jääb üldjoontes samaks. Väga funktsionaalne, läbimõeldud, samas lihtne ja hubane.
Meie hütike väljast 🙂 Mõõtmed 9×5 meetrit
Söögipaus restoranis, -see viimane selgus siiski hiljem, kuid meil lubati siiski oma söök lõpuni süüa 😉
Kartulipuder salati ja kuivatatud röstsibulaga 🙂 Väga hea matkatoit!
Tavaline Norra “kiirtee” ehk siis ettevaatust, lambad teel! 🙂
Kerid autoakna alla ja lamba tüüpiline küsimus on: “Jou, mees, saia on väää/määä?” See ei ole nali! Ilmselt mõned autojuhid annavad ka.
Daleni linn kusagil mägedes minu taustaks 🙂
Meie ökoauto 😛 Keskmine kütusekulu mägedes 1l /100 km kohta!
Käisime ka Arktikast läbi!
Mingi turist kah poseeris seal, ei saanud pildistamata jätta…
Veel turiste!
Siia kohta me tuleme küll veel tagasi! Ilus maastik ja karge põhjamaa õhk!
Norras leidub palju muinasjutulisi koskesid! Vesi ise on väga puhas ja hea maitsega..
Odda lähedal Norras asub vägev kosk ilusa sillaga – Låtefoss. Ilm oli niigi vihmane, lisaks veel kosest tulev veeaur.
Sõbrapilt 🙂
Ka sel vihmasel päeval otsisime kuiva ööbimisvõimalust, sest kõigil oli veel selgelt meeles üleeilne märg magamiselamus, kuid kõik majutusasutused olid hõivatud. Ühes kohas pakuti telkimisvõimalust ülerahvastatud kämpimisplatsil 315 NOK eest, kuid see ei ahvatlenud vihmase ilmaga kuidagi. Seega leidsime tuulevarjulise koha Hardangervidda looduspargi alguses ühe ajaloolise kivisilla kõrval :-). Öösel oli ainult korra kerge vihmasabin.
Tuulise ilmaga on prügikonteiner päris hea tuulevari kui priimusel süüa tahta teha!
..kas õhtusöögiks makaronid maasuitsusingiga sobivad? – Kõigile sobis!
…kuna söök juba valmis saab, mul on kõht tühi!! Birgeril oli matkal ainult 3 muret: Mul on kõht tühi, mul on pissihäda, mul on janu – muid muresid tal ei olnud 🙂
Õhtusöök
Tore oli alles hommikul avastada, et see putka oli ka avatud, seal oli kuum vesi, 2 WC-d, eesruum koos söögilaua ja toolidega ning üldse kuiv küljealune. Kui oleks eile seda teadnud, oleks ilmselt madratsid põrandale laiali visanud ja öö ära siin maganud, aga no tore teadmine järgmiseks korraks! 🙂
Jälle Jäämere ääres…. 6 kraadi sooja…
Siin Hardangerviddas on kõigil kividel isemoodi mustrid.
Eelmisel pildil olnud kivi on pildi all nurgas. Taustaks Hardangervidda tüüpiline maastikuvaade. Talvel on siin isegi 7 m lund!
Puud ei kasva üles, vaid voolivad end tuulisel maastikul kivide ümber. Pilt tehtud ülevalt alla vaates!
Läksime mingit matkateed mööda ca tunnikese ja siis tagasi auto juurde.
Jassu, tee pilti! 🙂
Jassu, tee veel pilti! 🙂
Jassul jäi vahepeal jõudu liiga palju üle, mõtles, et tõmbab ühe kivi pooleks – tõmbaski! 🙂
Silver, tee meist pilti! 🙂
Onu Jassu, kas sa teeksid minust ka pilti?? 🙂 – No ikka saab!
Kukkumine on muidu valus, aga kui pilti tehakse…
….siis on küll valus, aga….
…aga mehed ju ei nuta! Nemad naeratavad! 🙂
Hardangervidda tüüpvaade 🙂
Tagasiteel auto juurde.
Veel üks tüüpvaade juulikuises Hardangerviddas!
Leidsime omale soodsa ööbimiskoha Geilos, panime kompsud maha ja läksime kohe matkama. Leidsime ühe väga ilusa matkaraja.
1 km suhteliselt järsku turnimist ülesmäge algas siit!
…Alguses oli kerge, …matkajuht nagu ikka näitas teed. 🙂
Avarust siin on!
…Varsti oleme pilvedest kõrgemal!
Ilm tuuline, jahe, aga see-eest päikseline!
Kui meie kandis Arendalis on ammu mustikad valmis, siis siin mägedes mustikad alles õitsesid ning üks kimalane leidis endale tegevust!
Jassu tegi panoraami.
Ikka üles, ikka üles, juba tuli lumi vastu!
Lõpuks jõudsime 1600m kõrgusele merepinnast – jälle üks väike mägi vallutatud 🙂
Sõbrapilt
Grupipilt
Mina ja maailm! 🙂
Jassu ja sama maailm! 🙂
Ei mingit ohtu, kui lambakari sööb rohtu! 🙂
Jõudsime alla tagasi ja pildistasime üles meie matkaraja alguse – siia tahaks teinegi kord tagasi tulla!
Meie mägise matkaraja päris-päris algus
Matkalt tagasi tulles tegi Silver kotletitaigna ning keetis värsket kartulit. Peale seda käisime meie apartmendis asunud saunas – no küll oli hea! Kohe mitu tundi oli hea! Mehed käisid saunas õllega, naised siidriga, lapsed fantaga, aga jah, alkohol on Norras kallis! (0,5 l õlu plekkpurgis ca 35 NOK ehk 4 EUR. Õnneks on see olnud ka meie ainuke alkoholi tarbimine Norras!)
Isetehtud kotletid, kartul ja kaste – tüüpiline eesti maarahva toit!
Interneeduse kütkes…
Silver tööpostil…
Kõige nooremal oli kaasas ka moodne lapsehoidja 🙂
Selle apartmendi eest (65 ruutmeetrit, elutuba ja 3 magamistuba + duss ja saun, mõeldud kuni 8 inimesele), maksime 800 NOK ehk ca 90 eur. Taaskord oli kõik olemas ja öelge, et Norra on kallis maa kõigeks…
Naisi ja lapsi sunniti ka vahel tööle 🙂
Meie apartment asus 1. korrusel. Kokku majas 4 apartmenti.
Meie tegelik keskmine kütusekulu oli siiski 4,5 l/100km kohta, mis arvestades mägist maastikku ja täislastiga autot oli ikka ülinormaalne! Autol oli ka korralik jõuline diiselmootor, mis mägedes hätta ei jäänud, ei mingit 1,2L mootorilaadset toodet (Hispaanias oli meil Opel Corsa 1,2L….)
Teel Sandefjord Torp lennujaama leidsime sellise hüti tee äärest. Arvatavasti kasutavad seda piirkonna jahimehed talvel. See oli kõigile avatud, kuid asus väga kõrvalise tee ääres.
Lõkkeplats, istumiskohad, katus pea kohal ehk tuulevari – mida muud ongi heaks peatumispaigaks vaja!
Kui te arvate, et Norras on ainult jää, lumi ja mäed, siis te eksite! Siin on ka viljapõlde…
…ja kasvavad ka vaarikad…
…ning siin leidub ka vaarikate-maasikate-mustikate korjajaid!
Kusagil tee ääres nägime rõõmsameelset taati, kes vanamoodsalt oma kruusateed hobuse järel veetava traktorikummiga silus.
Saabumine lennujaama. Pildil on näha, et kusagil taamal põles mingi kõrghoone (nii öeldi lennujaama infopunktist).
Lefa-lefa, ja nad läksid tagasi Eestimaale uuesti Norrast unistama! Oli väga tore reis! 🙂